Esiteks tuleb märkida, et pensionireformi tulevik pole praegu selge. President on selle tagasi lükanud, kuna tema arvates pole plaan põhiseadusega kooskõlas. Võib arvata, et ilmselt jõuab asi riigikohtu kätte, mis saab lõplikult hinnata, kas reform tuleb ümber teha või mitte. Presidendi põhjendusi saab lugeda siit.

Teise samba vabatahtlikuks muutmise pakett teeks ringi kogu teise samba süsteemi. Räägime allpool põhjalikumalt, kuidas, ent praegu võtame ette seni kehtiva korra, kuidas pensionile jäädakse.

Kõik sõltub summast

Praegu saab teise samba – ametlikus keeles kogumispensioni – väljamakseid hakata võtma siis, kui oled jõudnud vanaduspensioni ikka. Millal see kätte jõuab, sõltub sünniaastast; 2017. aastast jõustus seadusemuudatus, mille järgi hakkab iga järk-järgult tõusma ja jõuab 2026. aastaks 65. eluaastani.

Kogumispensionile minemine ei ole aga seotud riikliku vanaduspensioni ehk esimese samba pensioni saamisega. Tahtmise korral on ka võimalik minna esmalt vanaduspensionile ja lükata kohustusliku kogumispensioni saamist edasi või vastupidi.

Seejuures on väga oluline, et tegelikult ei ole mingit kohustust teist sammast kunagi kasutama hakata, vaid selle saab ka pärandada. Pärimise korral võib füüsilisest isikust pärija kanda päritud osakud oma pensionikontole või rahas välja võtta – võib ka osaliselt üht ja teist. Rahas väljavõtmisel tuleb summalt tasuda tulumaks.

Kui aga soovid siiski kogumispensionile jääda, oleneb kõik sellest, kui palju sul pensionifondi kogunenud on: väiksemate summade puhul võib kõik kohe välja võtta, suuremate puhul on aga asi veidi keerulisem.

Arvutamisega all on siin näitaja nimega rahvapensioni määr. Praegu on see 205,21 eurot, parajasti kehtiva määra leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Kui pensionikontole kogunenud osakud on väärt 10-kordset rahvapensioni määra või vähem – ehk umbes 2050 eurot – on võimalik soovi korral kogu summa korraga välja võtta. Samas saab ka leppida kokku fondipensioni, et saada fondist perioodilisi makseid või teha kindlustusseltsiga tähtajaline pensionileping perioodiliste maksetega.

Kui pensionikontole kogunenud osakute väärtus jääb 10–50 rahvapensioni määra vahele – ehk on kuni umbes 10 260 eurot – saab kogumispensioni välja võtta tähtajaliselt.

Valida saab, kas tahad regulaarseid makseid pensionifondist kogunenud summa arvelt, kuni fondiosakuid jätkub, või teha tähtajalise lepingu kindlustusseltsiga – siis tuleb arvestada minimaalse kogukestusega, näiteks 64-aastased saavad tähtajalise lepingu teha minimaalselt 10 aasta peale.

Kui kogutud summa on kasvanud üle 50-kordse rahvapensioni määra ehk on üle 10 260 euro, tuleb teise samba pensioni saamiseks praegu kindlasti kogumispensioni saamiseks sõlmida kindlustusandjaga pensionileping, mis tagab kindlustusseltsist eluaegsed maksed.

Kuidas kindlustus asjasse puutub?

Kui sõlmid kindlustusseltsiga eluaegse pensionilepingu, kantakse fondist summa sinu valitud kindlustajale. Saad ise valida, kas üle kanda kogu summa või vaid osa, ent kui summa jääb alla 50-kordse rahvapensioni määra, võib kindlustusandja pensionilepingu sõlmimisest keelduda.

Kindlustus ajab asja seetõttu, et tegu on eluagse lepinguga – maksed toimuvad kindlustusvõtja elu lõpuni. Kui sind on õnnistatud eriti kõrge eaga, jätkuvad maksed ka siis, kui pensionifondi kogunenud raha on tegelikult juba justkui ära kulunud.

Seejuures saad ise valida, kas väljamaksed hakkavad toimima kord kuus või hoopis kvartalis – ning kas summad on kogu aeg võrdsed või ajas suurenevad.

Lepinguga saad määrata ka garantiiperioodi: selle jooksul tehakse makseid kellelegi teisele, kes lepingus ära märgitud, kui kindlustuvõtja enne garantiiperioodi lõppu sureb.

Pensionilepingut saab praegu sõlmida kolme kindlustusfirmaga, nendeks on Compensa Life Vienna Insurance Group, ERGO Life Insurance ja SEB Life and Pension Baltic.

Kui palju raha kätte saab?

Kui valid ühekordse väljamakse, on asi lihtne – nii palju fondist kätte saadki, kui palju sinna kogunenud on.

Kui võtad raha välja tähtajaliselt – kas siis otse fondist või kindlustusseltsi kaudu – sõltub kõik tähtajast. Põhimõtteliselt saad kätte igal makseperioodil kindla osa oma pensionifondile kogunenud rahast.

Kõige olulisem võrdluskoht tekib aga eluaegse pensionilepingu puhul, kus leping tehakse kindlustusfirmaga. Siin kehtivad kindlad reeglid ning eri pakkujaid saab hõlpsalt võrrelda.

Appi võib võtta ka statistika. Pensionikeskus võttis 2018. aasta lõpus teema kokku ning leidis, et keskmine pensionilepingu alusel (ehk kindlustuse kaudu) makstava pensioni suurus oli toona 56,5 eurot kuus, keskmine fondipension (ehk tähtajaliselt iga kuu makstav summa, kuni raha jätkub) 50 eurot kuus ja keskmine ühekordne väljamakse 1244 eurot.

Samas 2018. aastal pensionilepingu sõlminute ehk uute pensionäride keskmine väljamakse pensionilepingu alusel oli 63 eurot kuus, nendib pensionikeskus toonases ülevaates.

Statistikast saab aga kaugemale minna ning reaalselt hüpoteetiliste summadega arvutada, kui palju pensioni eri kindlustusfirmade juurest saada võiks. Tuleb muidugi arvestada, et see on väga spekulatiivne, olukord võib tulevikus muutuda ning tegelik summa võib arvestuslikust erineda. Suurusjärgud peaks see aga kätte andma.

Kui suur igakuine väljamakse on, sõltub suuresti su sünniaastast – ehk oodatavast elueast. Võimalik on valida ka kõiksuguseid eritingimusi – hästi on need kokku võetud siin -, ent võtsime aluseks lihtsa makse üks korda kuus.

Kindlustusfirmat tasub valida

Võtame esimeseks näiteks 1. juunil 1956 sündinud Antsu, kelle pensioniiga algaks nüüd kohe – 1. märtsil 2020. Antsul poleks olnud tarvis üleüldse teise sambaga liituda, kuna kohustuslik on see alles pärast 1983. aastat sündinutele, ent Ants on seda siiski teinud ning nüüd on tal fondi kogunenud 10 300 eurot – täpselt piisavalt, et kohustuslik oleks kindlustusfirma jutule minna. Pensionit tahab ta saada iga kuu.

Arvestame esialgu, et Ants peatset surma ei karda ning otsustab garantiiperioodi mitte määrata. Sellisel juhul oleks tal pensionit oodata veidi üle 40 euro, kui palju täpselt, oleneb kindlustuspakkujast. Pensionikeskuse andmete järgi oleks tema oodatav pension selline:

Nüüd aga ütleme, et igaks juhuks otsustab Ants siiski võtta ka garantiiperioodi – selleks määrab ta 10 aastat. Just nii kaua saab tema lepingus määratud lähedane samas mahus pensionimakseid, kui Ants peaks enneaegselt siitilmast lahkuma. Igakuine summa oleks siis väiksem:

Võtame aga näite, kus kontole on kogunenud märksa rohkem raha, kuna pensioniaeg on kauges tulevikus. Mõistagi on see väga spekulatiivne, kuna muutuda võib väga palju, ent mingi pildi annab see siiski.

Näiteks võtan iseenda. Olen sündinud 4. novembril 1994, mis tähendab, et praeguste seaduste järgi saabuks mu pensioniiga 65-aastaselt ehk 4. novembril 2059. Tegelikkuses pole see muidugi praeguses demograafilises olukorras kuidagi realistlik, aga arvutuse huvides ütleme nii.

Kui lähenen tulevikule väga konservatiivselt ning arvestan, et mu palk oleks selle ajani konstantselt 1500 eurot kuus – tegelikkuses oleks see ilmselt siiski kõrgem ning ka tõuseks, kuna aastatega kasvavad ka hinnad – ning teine sammas toodab mulle juurde küllaltki kidurad 4 protsenti aastas, leian, et selleks ajaks võiks mulle pensionikontole olla kogunenud 139 232 eurot.

Kui ma garantiiperioodi ei võtaks, siis tähendaks see, et praegu seisuga oleks mul loota pensioni, mis oleks küll asjalik summa, ent jääks alla poole mu hüpoteetilisest palgast. Oodatav summa erineks seejuures eri kindlustusseltside puhul märkimisväärselt:

Palju sõltub muidugi sellest, kui suur on algselt kogutud summa – ehk kui suur on palk ning kui head tootlust õnnestub turult saada. Võtame märksa optimistlikuma stsenaariumi, kus ma alustan 1500 eurost, ent saan igal aastal 2% jagu palgatõusu, ehk mu oletuslik palk käiks vähemalt natuke inflatsiooniga kaasas. Tootluse jätame samaks, 4 protsendi peale – eks on sel ajal oodata ka majanduskriisi perioode.

Siis oleks pensionikontol 177 274 eurot ning pension paistaks selline:

Vaadata tasub ka vahepealset varianti. Võtame näiteks 1974. aasta augustis sündinud Annika, kes saaks praeguste seaduste järgi pensionile jääda 2039. aastal. Tal on olnud vähem aega koguda ja pensionikontole on tähtajaks kogunenud 80 000 eurot. Temal oleks teisest sambast praeguse seisuga arvestades oodata järgmist, taas ilma garantiiperioodita:

Enda andmetega saab kätt proovida Pensionikeskuse kalkulaatoris. Kui suureks samba maht võib kujuneda, saab prognoosida Pensionikeskuse kontol väljamaksete jaotises (selleks tuleb sisse logida).

Mida pensionireform muudaks?

Nagu juba enne mainitud, pööraks teise samba vabatahtlikuks muutmine kõik pea peale. Sellisel juhul oleks iga inimese enda valida, kas võtta kogu raha korraga välja või teha seda tähtajalise või eluaegse pensionina.

Kui teisest sambast võetakse raha kasutusse eluaegse pensionina või pika tähtajalise pensionina, kus raha on jaotatud vähemalt inimesel keskmiselt elada jäänud aastatele, siis sellistelt väljamaksetelt tulumaksu tasuma ei pea.

Lühema tähtajalise pensioni puhul ja kogu raha pensionieas korraga välja võttes tuleb sellelt tulumaksu tasuda vähem kui raha varem välja võttes – 10 protsenti tavapärase 20 protsendi asemel. Väljamaksed ei mõjuta inimese maksuvaba tulu arvestust.

Muutuksid ka juba olemasolevad eluaegsed lepingud. Reform annaks kindlustusvõtjale ehk lepingu alusel pensioni saajale õiguse enne 1. jaanuari 2021 sõlmitud pensionileping üles öelda ning raha kätte saada. Kindlustusandja saaks omalt poolt võimaluse loobuda kehtima jäänud pensionilepingute teenindamisest, sellisel juhul jätkaks kindlustusvõtjale maksete tegemist riik.

See on ka üks põhjuseid, miks president Kersti Kaljulaid leiab, et pensionireform põhiseadusega vastuolus on – see rikuks kindlustusandjate õigustatud ootust. “Regulatsioon, mis annab õiguse öelda üles eluaegseid annuiteetlepinguid, on asjasse puutuvatele isikutele kahtlemata üllatuslik, kuivõrd eluaegne pensionileping on oma olemuselt tähtajaline (sealhulgas kuni surmani kestev) leping,” märkis Kaljulaid.