Suur lugu

Teise pensionisamba lammutamine lööb valusalt Eesti idufirmade rahastamist ja selle mõju on juba tunda

Eesti idufirmade rahastamine on küpseks kasvanud, aga nüüd võime ringiga tagasi nulli jõuda, tõdeb ühe riskikapitalifondi juht.Foto: Shutterstock.

Nii mõnigi Eesti pensionifond on lisaks välismaistele väärtpaberitele raha paigutanud ka Eesti ettevõtetesse – sealhulgas idufirmadega tegelevasse riskikapitalifondidesse. Suur reform pöörab aga olukorra pea peale ning võib tähendada, et idufirmadel on kasvuraha edaspidi saada palju raskem – ja mõju on tunda juba praegu.

Juba järgmisel aastal algab suur teise pensionisamba reform, mis lubab inimestel soovi korral oma säästud välja võtta. Plaani on kritiseerinud ka rahvusvahelised organisatsioonid, aga valitsus läheb muudatustega siiski edasi.

Kui inimesi, kes tahavad ise investeerida või raha millekski muuks kasutada, võib reform rõõmustada, siis pensionifondidele tähendab see palju peavalu – kui inimesed tahavad sambast välja tulema hakata, siis tuleb ju kuskilt leida ka raha, et seda võimaldada.

Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson rääkis, et nemad ei ole idufirmadesse investeerinud, vaid eelistanud hoida kõrget likviidsust ehk varasid, mida saab lihtsa vaevaga maha müüa. Sinna alla lähevad näiteks välismaised, eriti USA populaarsed aktsiad või fondid ja muu seesugune.

Selle valiku ongi Luminor teinud, et ohjata võimalikku likviidsusriske – et varad on vaja ootamatult peeneks teha. Madissoni sõnul just need nüüd pensionireformi tõttu realiseerumas ongi. “Lisaks on peale käimasolevat pensionireformi veelgi keerulisem tulevikus selliste investeeringute tegemisele mõelda,” ütles ta.

Kes riskifonde rahastavad?

Küll aga on oma fondide kaudu hoogsalt idusektorisse investeerinud mitu LHV pensionifondi. Raha ei paiguta nad otse ettevõtetesse, vaid riskikapitalifondidesse (VC), mis ise väärt firmad välja valivad.

“Senised investeeringud on kõik tehtud eeldustega, et pensionifondide mahud pigem tõusevad ning fondid saavadki võtta väga pikki vähem likviidseid positsioone, mis pikema aja peale peaksid andma [börsil noteeritud] varadega võrreldes kõrgema tootluse,” selgitas LHV Varahalduse tegevjuht Vahur Vallistu.

See eeldus on tema sõnul ka varasemate riskifondidega kinnitust saanud – need on tõesti ka tootluse koju toonud.

Nende nelja fondi, kuhu LHV pensioniraha paigutanud on – Karma Ventures, Trind Ventures, Tera Ventures ja SuperAngel One – maht on kokku umbes 130 miljonit eurot, LHV osalus on muidugi vaid osa sellest.

Kes aga üldse Eesti riskikapitali investeerivad? Vallistu rääkis, et eri VC-de puhul on see muidugi erinev, aga üldiselt saab investorid jagada kolme gruppi. Esiteks annavad umbes 40% rahast kohaliku start-up kogukonnaga seotud inimesed.

Teise 40% annab Euroopa Investeerimisfond (EIF) – üleeuroopaline moodustis, mille ülesanne on toetada Euroopa mikroettevõtteid ning väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, aidates neil rahastust leida. Muuhulgas tegelebki EIF just riski- ja kasvukapitali arendamisega.

Pensionifondid on tugisammas

Ülejäänud 20% annavad aga Eesti pensionifondid. Nimelt eeldab EIF investeeringute tegemisel enamasti kohalike institutsionaalsete investorite ehk suurte professionaalsete rahapaigutajate olemasolu. “Just seda rolli ongi pensionifondid senimaani mänginud,” rääkis Vallistu.

“Pensionifondid on era- ja riskikapitali fondide jaoks olulised ankurinvestorid.  Tänu era- ja riskikapitali fondidele ning koostöös riigiga on Eestis tänaseks üles ehitatud tugev idu- ja kasvuettevõtete finantseerimise süsteem,” kinnitas ka riskifondi karma.vc partner Margus Uudam.

Kui Karma nimi ise midagi ei ütle, siis võivad tuttavamad olla idud, millesse nad investeerinud on – nende hulgas on näiteks Plumbr, MeetFrank ja Xolo ehk endise nimega LeapIN.

Uudam rääkis, et koostöö sai olulise tõuke aastal 2012, kui asuti ette valmistama Balti Innofatsioonifondi (BIF), mis hõlmas koostööd kolme Balti riigi, Euroopa Investeerimisfondi ja erasektori vahel. Tol ajal oli era- ja riskikapitali sisuliselt pakkumas vaid kaks fondi, mille hallatavad mahud ulatusid kokku 90 miljoni euroni, mistõttu jäid paljud idu- ja kasvufaasisolevad ettevõtted vajaliku finantseeringuta.

“Koostöö tulemusena on tänaseks turul tegutsemas 12 erineva strateegiaga era- ja riskikapitali fondi ning nende hallatavad mahud ulatuvad 750 miljoni euroni. Täna turul tegutsevad fondid katavad kõik kasvufaasid ja strateegiad: seemnefaas, riskikapital, kasvukapital, mezzanine, väljaostud, infrastruktuur ning see näitab kohaliku turu küpsust,” ütles ta.

Ilma pensionifondide osaluseta kõiki neid fonde täna poleks, on Uudam kindel. “Pensionifondide osalemine era- ja riskikapitaliturul on oluline signaal siin tegutsevate fondihaldurite usaldusväärsustest ning turuvõimalusest ning nende puudumine toimib negatiivse signaalina, mis vähendab oluliselt tõenäosust välisinvesteeringute kaasamiseks Eesti majandusse.”

Selle otseseks tagajärjeks võib fondijuhi sõnul olla idu- ja kasvuettevõtetele kapitali pakkuvate fondide arvu märkimisväärne vähenemine. “Seega on võimalik, et oleme varsti tagasi olukorras, kus kapitali kaasamine muutub taaskord oluliselt aja- ja rahakulukamaks,” tõdes Uudam.

Pensionifondid on ettevaatlikumad juba praegu

Pensionireformi tõttu aga asi just sinna suunas liigub. LHV Varahalduse juhi Vallistu sõnul ongi praegu olukord, kus mahud on ebaselged – keegi ju täpselt ei tea, kui paljud soovivad kavandatava reformi valguses teisest sambast välja liikuda või liikuda pensioni investeerimiskontole.

Seega sunnib see edasiste investeeringute tegemisel paratamatult võtma ettevaatlikuma hoiaku pikkade raskesti realiseeritavate investeeringute hindamisel. “On ebatõenäoline, et LHV pensionifondid edasiste VC fondide puhul sama innukalt investoritena liituvad,” ütles Vallistu otse välja.

Tõsi, valikuliselt ja senisest väiksemas mahus kavatsevad LHV fondid kindlasti ka edaspidi kohalikesse fondidesse investeerida (kui neid muidugi nüüd enam luuakse).

Uudami sõnul on päris kindel, et uute fondide rahastamist ja turule tulemist mõjutab kujunenud olukord juba täna, sest iga investor hindab väga kriitiliselt võimalikke väljavaateid ja arenguid ning turuolukorra kindlust enne otsuse tegemist.

Miks nii? Karma.vc partner selgitas, et investeeringud börsil noteerimata ettevõtetesse – nagu idusektor – on alati pikaajalised ja ebalikviidsed. Seetõttu peavad ka nendesse investeerivad fondid olema oma profiililt vastavad: kõik investorid, kes sellesse varaklassi investeerivad peavad olema pika investeeringu hoidmise võimekuse ja prognoositava likviidsusega.

“Juhul, kui pensionifondide kui ankur- ja võtmeinvestorite profiil muutub oluliselt, muutub Eesti ettevõtete jaoks idu- ja kasvukapital vähem kättesaadavaks,” võttis ta asja lihtsalt kokku.

Raha tuleb idudesse üha raskemalt

Kuivõrd aga ohustab reform tulevikus VC fondide võimalust kaasata institutsionaalset kapitali – kas tulevikus on näiteks igasugust tüüpi fondide loomine märksa ebatõenäolisem või raskem?  “Jah, kindlasti,” vastas Uudam.

Põhjus on täpselt sama – kui Eesti pensionifondid ehk meie kohalik institutsionaalne investor ei investeeri kohalikku era- ja riskikapitali fondi, siis on ka vähem tõenäoline, et seda teevad välisinvestorid.

Ka tema nentis, et praegu riigikogus arutusel olev pensionireformi eelnõu tähendab, et pensionifondidel pole enam võimalik pikaajalisi investeeringuid teha – raha on võimalik fondidest välja võtta kolm korda aastas ja nii kogu investeerimishorisondi vältel.

Kui aga nii juhtub, siis tõmbub viimase paari aasta jooksul tekkinud era- ja riskikapitali pakkumine kokku. “Kiiresti arenevad firmad peavad taas otsima kapitali väljastpoolt Eestit ja see tähendab, et ka suurem osa kapitalitulust läheb mujale. Oleme potentsiaalselt ringiga alguses tagasi,” tõdes karma.vc partner.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.