Suur lugu

Valitsus tahab loobuda tulumaksutagastusest eluasemelaenu intressidelt. Mida see koduostjaile tähendab?

Eluasemelaenu intressidelt saab praegu tagasi kuni 60 eurot tulumaksu.Foto: Shutterstock

Eelmisel nädalal kiitis valitsus heaks riigieelarve strateegia, mis muu hulgas ütleb, et kulude kokkuhoidmise nimel ei maksta 2022. aastal tasutud kodulaenu intressidelt enam tagasi tulumaksu. Viimastel aastatel on kodulaenu intresside piirmäär, millelt tagastatakse 20 protsenti tulumaksu, olnud 300 eurot, maksutagastus seega maksimaalselt 60 eurot.

„Minu jaoks pole see probleem,“ ütles Geeniusega vestelnud Steven, kellel on kodulaen võetud elukaaslasega kahasse. „Lastetoetus on mu meelest märksa olulisem,“ märkis mees, kellel on kahest kooselust kaks last. „See kodulaenuintresside maksutagastus on pigem olnud meeldiv väike üllatus tuludeklaratsiooni täitmisel.“

Sama meelt oli üksi elav ja laenuga kodu soetanud Mikael: „Ma pole kunagi arvestanud, et ahah, ma saan eluasemelaenu intresside pealt vaat nii ja naa palju tulumaksu tagasi. Ma isegi ei tea, kui suur see summa on.“

Viimati tehti eluasemelaenu intresside tulumaksutagastuses muudatus aastal 2018: kui sinnamaani oli intresside piirsummaks, millelt tulumaks tagastati, 1200 eurot, siis 2018. aastast langes piirmäär 300 euro peale. Seega kui varem võis saada intresside arvelt tagasi kuni 240 eurot aastas, siis viimastel aastatel vaid kuni 60 eurot. 

Ometi leiavad nii Steven kui ka Mikael, et valitsuse otsusel on sant maik man. „See on natuke altvedamise moodi,“ ütleb Steven. „Mingil hetkel ütleb valitsus, et võtke aga laenu, intresside pealt saate tulumaksu tagasi. Siis öeldakse, et kahju küll, aga nüüd saate vähem tagasi. Ja siis, et nüüd ei saa enam üldse midagi. See ei jäta head muljet. Kui mingi lubadus on välja käidud, siis tuleks seda pidada.“

Pangad peavad otsuse mõju tühiseks

Sel aastal on Swedbanki välja antud kodulaenude keskmine summa 104 00 eurot, ütleb panga eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma ja märgib, et kodulaenu kuu- ja intressimakse sõltub sellest, kui pikaks ajaks laen võetakse. Kui näiteks võtta 104 000 eurot laenu 20 aastaks ja hakata seda nüüd maikuust tagasi maksma, on intressimaksed 2021. aasta lõpuks 1370 eurot. 20-protsendilist tulumaksutagastust saaks taotleda 300 euro pealt.

„Arvatavasti ei mõjuta intressidelt tulumaksutagastuse kaotamine inimeste ostuotsust ega laenuvõtmise otsust,“ leiab Pärgma. „Kui perel on vaja elamistingimusi parandada, siis nad seda ka teevad.“

SEB erasegmendi müügijuht Evelin Koplimäe ei usu samuti, et intressimääralt tulumaksutagastuse kaotamine mõjutaks eluasemelaenude turgu: „Pigem on see laenuvõtjale olnud meeldiv väike boonus. Omal ajal eluasemelaenu võtmist soodustanud meede on praeguseks lihtsalt oma aja ära elanud.“

Eluasemelaenu intresside tulumaksuvabastus kehtestati ajal, mil intressid olid mitu korda suuremad kui praegu.Foto: Scanpix

Ministeerium: soodustus on algse sihi kaotanud 

„Eluasemelaenu intresside mahaarvamise õigus kehtestati 1996. aastal eesmärgiga lihtsustada ligipääsu eluasemelaenudele ja seega ka uutele eluasemetele – laenuintressid olid toona kõrged ja laenuturg välja kujunemata, mistõttu riigi sekkumine kodulaenuturule oli õigutatud ja vajalik,” selgitab rahandusministeeriumi pressiesindaja Siiri Suutre. Näiteks kui 1997. aasta lõpus oli keskmine eluasemelaenu intress 12-13 protsenti, siis tänavu veebruaris oli see Eesti Panga andmetel 2,11 protsenti. 

„Eluasemelaenu intressid on kukkunud kordades ja seetõttu pole riigi toetus intressi tasumisel enam oluline,” ütles Suutre. Ka on intresside mahaarvamine olnud tema sõnul küllaltki kulukas meede: näiteks 2020. aastal deklareerisid eluasemelaenu intresse 140 331 (rakendus 130 000le) inimest summas 31 miljonit eurot ja said tulumaksu tagasi ligi kuus miljonit eurot.“

Ministeerium väidab, et eluasemelaenu intresside mahaarvamise õigus kui maksusoodustus soosib enim kõrgema sissetulekuga inimesi. Ehkki seda soodustust on aastate jooksul oluliselt piiratud, saavad suure osa tagastatud tulumaksust just kõrgema sissetulekuga inimesed – ehk kõige rohkem võidavad need, kes vajavad kodu soetamisel kõige vähem abi. „Seda arvestades tasandatakse eluasemelaenu intressi mahaarvamise õiguse kaotamisega madala ja kõrge sissetulekuga inimeste vahelist ebaõiglust,” selgitas Suutre.

Õiguskantsler Ülle Madise ootab 140 000 leibkonda puudutava muudatuse üle debatti.Foto: Scanpix/Postimees/Mihkel Maripuu

Kas rikutakse õiguspäraseid ootusi?

„Iseenesest on riigil õigus ka olemasolevaid maksusoodustusi kehtetuks tunnistada, isegi kui need võivad mõjutada isikute juba võetud kohustusi tulevikus,“ ütleb advokaadibüroo LEXTAL maksuekspert, vandeadvokaat Margus Reiland. „Kuigi inimestel on õigus tugineda õiguspärase ootuse põhimõttele, siis kohtupraktika järgi on võimalik seda mitte arvestada, kui avalik huvi maksusoodustuse kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isikute õiguspärase ootuse.“ 

Samas võiks väita, et isikuid otseselt ja negatiivselt mõjutava seadusmuudatuse etteteatamise tähtaeg peaks olema veelgi pikem, sest ka laenukohustused on pikaajalised, arutles vandeadvokaat. Seega võib muudatusel õigusvastasuse risk isegi olemas olla.

„Võib aga mõelda sellele, et kogukonnad ja nende arvamusliidrid tekitavad debati ja avaldavad piisavalt mõju, mis sunnib riiki sellest plaanist loobuma või vähemalt andma oluliselt pikema etteteatamistähtaja,“ märkis Reiland.

Debatti ootab ka õiguskantsler Ülle Madise. „Me ei ole kõnealust plaani detailselt analüüsinud, seepärast rõhutan, et tegemist on esialgse hinnanguga ja mõistlikum on ära oodata põhjalikum debatt ses küsimuses,“ ütles õiguskantsleri pressiesindaja Janar Filippov. „Õiguspärase ootuse rikkumisest saaks rääkida juhul, kui inimestele on antud lubadus, et seadus ei muutu, näiteks kehtestatakse tähtajaline maksusoodustus. Tulumaksuseadus sellist lubadust ei sisalda.“

“Kui valitsus kavandab koduostja maksusoodustuse kaotamist, peaks ta pakkuma alternatiive.”

Eesti Omanike Keskliidu esimees Priidu Pärna

Omanike Keskliit: intressitagastuse kaotamine on sõnamurdlik

Eesti Omanike Keskliidule tuli tulumaksutagastuse kaotamise kava üllatusena ja ühendus peab kahetsusväärseks, et seda ei ole arutatud huvigruppide esindajatega, ütles liidu juhatuse esimees Priidu Pärna.

„Kui valitsus kavandab koduostja maksusoodustuse kaotamist, peaks ta pakkuma alternatiive,” leiab Pärna. „Soodustuse kaotamine on märgiline sõnum keskmise sissetulekuga ja just noortele perekondadele, kes sellel keerulisel viiruse perioodil on oma põhitöökoha või sissetuleku kaotanud. Eluasemelaenu intressimäärad on meil kõrgemad kui Põhjamaades, noorte jaoks on kodu ostmine endiselt keeruline.” 

Pärna märkis, et töötavatelgi noortel pole enamasti veel olnud karjääri, mille jooksul omafinantseeringut koguda, peale selle on aga noorte tööpuudus kõrgem ja palgad madalamad, mis ei muuda noori panga ees kõige maksevõimelisemateks klientideks.

„Pakume aruteluks välja ettepaneku langetada Kredexi abil kodu soetavate noorte perede omafinantseeringu määra viiele protsendile,” ütles Pärna. „Seda just turutõrkega piirkondades ehk väljaspool Harjumaad ja suuremaid linnu.”

Opositsioon annab turmtuld

„Läbi aegade on kodu soetamisel olnud kõige raskemate otsuste ees noored pered ja madalapalgalised töötajad,“ ütles ütles riigikogu majanduskomisjoni liige Sven Sester (Isamaa). „Aegade jooksul on intresside tase oluliselt alanenud, sellega seoses oleme vähendanud tulumaksuvabastuse summat, kuid pakkunud seejuures ka täiendavaid maksulangetusi.“ 

Näiteks 2017. aastal, kui vähendati maha arvatavate intresside määra, suurendati madalapalgaliste tulumaksuvabastust. Praegu läheb valitsus Sesteri sõnul 140 000 inimese rahakoti kallale ja et ühtki täiendavat maksuvaba tulu kasvu ei paista, saab öelda, et nende maksukoormust suurendatakse kriisi tingimustes: „Noortele ning madalama ja keskmise sissetulekuga peredele on see negatiivne sõnum.“

Sester märkis, et OECD, kes soovitas maksutagastusest kui majandusliku ebavõrdsuse põhjustajast loobumist, on soovitanud ka näiteks kinnisvaramaksu kehtestamist, kuid sellele vaatamata on Eestis hoitud joont, et inimest ei maksustataks täiendavalt pelgalt selle eest, et ta on koduomanik. 

„Eesti inimesed ei ole jõudnud 30 iseseisvusaasta jooksul saada nii rikkaks, et saaksime lubada nende vara täiendavat maksustamist,“ ütles Sester ja lisas, et senist kurssi tuleks hoida. „Oleme ellu viinud kodualase maamaksuvabastuse, oleme seisnud vastu kinnisvara ja pärandimaksudele ning üritanud leida viise inimeste maksukoormuse alandamiseks – oleme püüdnud soodustada seda, et inimesed saaksid olla omanikud.”

Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni aseesimehe Kalvi Kõva sõnul on ühtpidi tõsi, et eluasemelaenude intresside tulumaksutagastusel lasub teatud ebaõigluse pitser – need inimesed, kelle sissetulekud on nii väikesed, et nad ei saagi laenu võtta, ei saa seda soodustust kasutada. Kõva leiab, et kõnealuse otsusega annavad Reformierakond ja Keskerakond teada, et noortele perede kodu rajamine pole midagi nii olulist, et riik peaks seda toetama: „Valitsuse otsust sellisel kujul ei saa kuidagi toetada.“

Noor pere: leevendage laenutingimusi!

Kolme lapse ema Merlin ütleb, et tema jaoks on suurim probleem, kuidas pere üldse laenu saaks – mingi tagastus teda ei huvitakski. „Kuuekümne euro pärast nii palju kisa,” imestab ta.

„Kui kehtiks see varasem kord, kus võis 240 eurot tagasi saada, siis veel – sõbrad said meil paar aastat tagasi selle tagastuse eest edasi-tagasi lennupiletid, nüüd ei saaks paagitäit bensiinigi. Aga laenusaamisega … Me oleme mehega laenutaotlusi esitanud ja pankades nõu pidamas käinud, aga ikka saab sissemaksusumma takistuseks,” räägib Merlin. “Õpetatakse, et säästke – aga see ei huvita kedagi, et oleme juba kaheksa aastat maksnud üürisummat, millest laenumakse võiks olla rohkem kui kolmandiku jagu väiksem. Ma ei suuda aru saada, kuidas see meie maksevõimet ei tõesta?”

Laenu kuumaksele lisaks mahuksid pere praeguse üürisumma sisse kommunaalkulud ja jääks veel säästmiseks ka natuke, aga kedagi ei huvita. “Need, kellele vanemad võivad kalli korteri niisamagi välja osta, sissemaksust rääkimata – nemad saavad endale kõike lubada,” on naine pahane. “Aga meid ei peeta laenusaamisekski piisavalt heal järjel olijaiks, ehkki me elaksime oma kodulaenu tasudes märksa lahedamalt kui praegu võõrast korterit kinni makstes. Tehtagu see asi korda – see on lihtsalt nii ebaõiglane!”  

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.