Parimaid mõtteid “Tark Raha 2018” konverentsilt

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Foto: Raigo Pajula/PM/Scanpix

Geeniuse kaasautor Eglit Väli osales hiljuti toimunud “Tark raha” konverentsil ning jagab sellest nüüd enda muljeid.

Kultuurikatlas toimunud finantskonverentsile Tark Raha müüdi sel aastal piletid välja kiirelt ning seda ka põhjusega. Tegu oli äärmiselt hariva ning mitmekülgse finantskonverentsiga, mis sobis nii algajale kui ka veidi edasijõudnud investorile. Käisime kuulamas, kuhu on finantsturgude arengud jõudnud pärast majanduskriisi ning mis suunas liigub maailma majandus.

Kõigepealt astusid lavale Mikk Taras ning Kaius Kiivramees LHVst, kes näitasid erinevate graafikutega, millised trendid on üldiselt majanduses käimas. Nende analüüsi kohaselt, ei ole buumi ei Eestis ega mujal maailmas ning seis on pigem stabiilne. Samuti ei pea muretsema ühisrahastuses oleva ’buumi’ pärast, kuna osakaal finantsidest, mis suundub ühisrahastusse on üldpildis niivõrd väike, et ei oma erilist efekti suurele pildile. Küll aga tasub muretseda USA kasvava võlakoorma pärast, mille mõjujõud maailma majandusele võib tulevikus olla meeletu.

Kuidas Eesti majandusel läheb?

Järgmisena arutlesid paneeldiskussioonis Kaja Kallas ja Graanul Investi juht Raul Kirjanen erinevatel majanduspoliitilistel teemadel. Arutelu keskendus paljuski sellele, mida annab poliitikas ära teha, et majandust tugevdada. Kõlama jäi murenoot Eesti teaduse üle, kuhu tuleks suunata rohkem ressurssi, et Eesti majandus oleks tulevikus jätkusuutlikum ning suudaks talente nii koju tuua kui ka uut inimressurssi meelitada.

Järgnevalt kõlasid laval Mainor Ülemiste juhi Margus Nõlvaku ideed Ülemiste linna äärmiselt ambitsioonika visiooni osas. Ta nentis, et Ülemiste linnakust praegusel kujul on arendatud vaid 20% ning seal töötab igapäevaselt 10 000 inimest. Nende plaanid tulevikuks on suured – näiteks on nende plaanides Ülemiste järv linnarahvale avada (mitte küll suplemiseks, vaid ainult ümbritseva looduse nautimiseks), elumajade ja rendipindade ehitus Ülemiste linnakusse ning mitte jääda vaid linnakuks, vaid saada Ülemiste linnaks.

Konverentsil sai ka hea ülevaate Tallinna Sadama ning Prokapital kinnisvara tegemistest ja tuleviku plaanidest. Mõlematel firmadel on suured eesmärgid – näiteks Tallinna Sadam tahab automatiseerida täielikult laevadele sõitmise ning mahaminemise, mis hetkel on pool-automatiseeritud.

Puudu pole ka finantsteemad

Konverentsilt ei puudunud ka finantsteemade akadeemiline pool. Sellest rääkis TÜ õppejõud Mark Kantšukov, kes keskendus peamiselt IPOdele (Initial Public Offering) ning tõi huvitava faktina välja, et ka eraisikute IPO on võimalik ning samuti saavad eraisikud emiteerida võlakirju, nagu seda tegi muusik David Bowie 1997. aastal. Üldiselt aga iseloomustab IPOsid nende tsüklilisus – ehk mida õitsevam majandus, seda rohkem on ka ettevõtteid, kes otsustavad IPO korraldada ja börsile minna.

Viimasena esines tuntud investor Lauri Meidla, kes tituleeriti publiku poolt finants stand up koomikuks. Meidlalt jäi kõlama fakt, et investeerimises on oluline mõelda vaid tulevikule ning tulevastele trendidele ning mineviku pealt ei tasu teha otsuseid raha paigutamisel. Ta lõpetas konverentsi tabava ütlusega „Investeerimine on nagu loterii, aga sina oled loteriikorraldaja“.

Tegu oli väga kõrgetasemelise ning finantsmõtlemist avardava konverentsiga ning kui sel aastal ei õnnestunud, tasub minna sinna tuleval aastal.

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.