Küllap oleme kõik kuulnud mõnest kaalukaotuseks või suitsetamise mahajätmiseks sõlmitud kihlveost. Kõige huvitavam asja juures – need tõepoolest töötavad ja sellel on olemas teaduslik põhjendus. Richard Thaler kirjeldab raamatus “Nügimine” kihlvedu, mille ta sõlmis kunagi enda juhendatava tudengiga, kel ei ōnnestunud kuidagi oma doktoritööd valmis saada, ehkki see oleks tähendanud 10%-list palgatõusu. Nii kirjutas tudeng Thaleri nimele välja 100-dollarised tšekid ja lubas tollel iga kuu esimesel kuupäeval ühe tšeki rahaks teha, kui ta pole esitanud uut peatükki oma tööst. Veel enam, sisse kasseeritud raha eest pidi viimane korraldama peo, kuhu ta doktoranti ei kutsu. See oli niivõrd pelutav perspektiiv, et kõik peatükid laekusid tähtajaks ja aasta pärast sai töö kaitstud. Käitumuslikud majandusteadlased nimetavad seda fenomeni “kaotusetõrksuseks”. Nimelt tajume millegi kaotust oluliselt teravamalt kui samaväärset võitu, st 100 eurost ilma jäämine on emotsionaalselt intensiivsem kogemus kui 100 euro võitmine. Seega miks mitte rakendada seda fenomeni ja sõlmida oma eesmärkide täitmiseks kihlvedu, mille kaotamine tähendaks raha või muu hüve kaotust? Eriti motiveeriv on lubada kaotuse korral raha annetada mõnele organisatsioonile, mida sa tegelikult mitte mingil juhul toetada ei tahaks. Nn anticharity põhimõttel töötavad näiteks saidid nagu stickK.com. Aga piisab, kui leiad mõne sõbra, kes on piisavalt kindlameelne, et vajadusel kihlveo summa sisse kasseerida sinu vabandusi kuulda võtmata. Ühe USA uuringu kohaselt suurendab kellelegi lubaduse andmine eesmärgi saavutamise tõenäosust 65% võrra. Aruandmiseks kindla aja ja viisi kokkuleppimine suurendab aga edu tõenäosust tervelt 95%-ni.