Kokkuhoid

Kuidas motiveerida ennast eelarvet pidama ja kust üldse alustada?

Sisemise rahu võib leida ka oma rahakotist.Foto: Canva

Eelarvestamine on protsess, mille käigus pannakse arusaadavalt ja detailselt kirja oma tulud ja kulud, et jääda oma rahaliste võimaluste piiresse, üritades saavutada teatud finantsilisi eesmärke. Näiteks oma toidukulutustel silma peal hoides saaksime koguda raha sügisese Mehhiko reisi jaoks. Või saaks tagasi maksta võteud järelmaksud ning võlad, et elada kohustustevabamat elu.

Eelarve koostamisel peaks unustama häbi ning panema kirja kõik asjad täiesti ausalt, mõeldes sellele, mida on vaja selle tegevusega saavutada.

Miks eelarvet pidada?

Eelarve on praktiline ja aitab jälgida isiklikku rahavoogu nii, et me ei jääks maksetega hiljaks ja teaksime mille peale meie raha kulub. Ühtlasi, nagu mainitud, võib eelarve pidamine aidata saavutada eesmärke. Maailmakuulus Ameerika autor, rahaguru ja nõustaja Dave Ramsey on öelnud: “Meie ei peaks teenima raha, vaid raha peaks teenima meid.”

Eelarvete koostamisest ja selle vajalikkusest leiab internetist hulganisti artikleid, mis soovitavad kokkuhoiu eesmärgil oma rahal silma peal hoida. Põhimõtteliselt selleks, et kulutusi näha ja neid suuta siis vähem teha. Sellega on üks probleem: kuna me elame ühiskonnas, kus inimesed tahavad kogeda erinevaid asju ja võimalusi selleks on nii palju, on väga raske raha kõrvale panna. Eriti kui selle eesmärk on lihtsalt saavutada mingi tagavara. Selline kogumine võib tunduda enese keelamisena ja puhta tahtejõu küsimus. Igapäevast tahtejõudu meil koguaeg enda keelamiseks aga alati ei leidu.

Eelarvestamist võiks pigem vaadelda läbi teistsuguse mõttespektri. Mõelda sellest, kui endale võimaluste loomist. Näiteks ostes kasutatud asju ja süües vähem väljas loome endale võimaluse saavutada suuremaid eesmärke nagu näiteks auto ost või silmade laseroperatsioon.

Ilmajäetuse hirm on kahjuks ühiskonnas väga suur. Ebastabiine sissetulek ja hirm selle ees, et me ei saa endale lubada teatud hüvesid, mida teised saavad tekitab stressi, ärevust ja koguni depressiooni. Selline mureseisund võib viia ajutegevuse halvenemiseni, mille tulemusel enam ei mäleta millal on maksetähtajad või tähtsad sündmused. Stress suurendab läbimõtlemata otsuste tegemise võimalust, mistõttu on majapidamistel kaelas näiteks kõrge intressiga kiirlaenud.

Õnneks aitavad väikesed muudatused meie igapäeva rutiinides elada stressivabamat elu, kus ebameeldivate üllatuste jaoks saame valmis olla. Uuringud on näidanud, et eelarve loomine, oma finantsidel silma peal hoidmine, automaatmaksete seadistamine ja kriisijuhtumiteks raha kogumine aitab tekitada väga vajalikku turvatunnet. Kõige olulisem – sellega võidab aega, et nautida igapäeva elu ning veeta murevaba aega lähedastega.

Tagala loomine on tähtis

Rusikareeglina soovitatakse luua kriisifond, mis koosneb vähemalt 3 kuni 6 kuu säästudest. Inimesed, kellel on selline varu olemas, teavad kui murevabaks see igapäeva elu teeb. Auto vajab hädakorras remonti? Pole probleemi. Üllatavad küttearved? Tuleb toime!

Kriisifondi tekitamine on eriti vajalik nendeks mustadeks päevadeks, mida ei oskaks ette näha ja nendeks planeerida. See on raha, mida ei tohiks kulutada mitte millegi muu jaoks.

Ilma rahaasjadel silma peal hoidmata ei teaks me näiteks sellistest pahadest üllatustest, mille peale keegi tavaliselt ei mõtle. Nendeks on näiteks on poodide või teenusepakkujate apsakad, mis võivad kahe silma vahele jääda. Pood võis võtta kaardilt maha liiga suure summa või on keegi üritanud meie krediitkaarti kuritarvitada. Eelarve tegemine aitaks sellistele asjadele ruttu jälile saada.

Finantsilise kindlustunde loomine annab võimaluse elada rõõmsamat ja lõbusamat elu. See jätab meile energiat keskenduda ka hobidele. Praegusel pandeemiast rüüstatud aastatel oleks eriti oluline taaselustada kontakt lähedaste ja sõpradega. Traditsioonid ja kogukond aitavad olla motiveeritud ja üleüldiselt elus õnnelik.

Ka maksud ei üllataks

Eestlaste lemmikpäev on 15.02, sest siis algab tulude deklareerimine. Kõik loodavad alati, et äkki saab sealt midagi tagasi ja seeläbi veidi mett moka peale. Veidi nagu lotovõit. Mõnikord aga hoopis selgub, et oled võlgu. Eelarve pidamisega ei oleks maksude arvestus enam nii üllatuslik.

Eestlased on hakanud peale pensionireformi 2021. aasta alguses ka ise tegusalt investeerima, mille pealt on vaja maksta õiged maksud. Siis ka näiteks kolmas sammas, mille pealt saab 20% tulumaksu tagasi. Geeniuses oleme teinud ka päris põhjaliku juhendi, kuidas siis deklaratsioonis neid asju märkida. Seda näeb siit ja olulisi punkte mida selle aasta tuludeklaratsioonis tähele panna näeb siit.

Tekitame endale häid harjumusi

Selgete eesmärkide kirja panemisel on lihtsam kehtestada kulutustega piire, et oma eesmärgini jõuda. Andes oma rahale sihi ja suuna läheb meie hea emotsioon sinna, mitte ei saa me head emotsiooni väikestest kulutustest.

Üks lahe psühholoogiline mõju lühiajaliste eesmärkide täitmisel on see, et see aitab lõpuks saavutada ja hoida distsipliini pikaajaliste eesmärke saavutamiseks. See tekitab hea enesekontrolli harjumused. Näiteks päevakulutustel on lihtsam silma peal hoida, kui nädala või kuu kulutusel. Hiljem, kui päevaeesmärke on täidetud ja see on juba nii automaatne ja pole probleemiks ka mitemaaastased plaanid.

Loo endale sobilikud kulukategooriad

Esimesed sammud eelarvete ja finantsilise ärevuse kaotamiseks on juba selle artikli lugemisega tehtud. Mida rohkem sellekohast sisu loed ja ennast sellega ümbritsed, kinnistub ka informatsioon.

Eelarve tegemis emotivatsiooni leidmiseks on väga oluline mõelda läbi eelarve vajadus ja mida see lõpuks aitab saavutada? Mille jaoks võiks raha suunata? Millist kasu see sulle lõpuks loob? Kõigil on soovid erinevad.

Eelarves võiks kategorisseerida vähemalt selliseid kulusid:

  1. Kodu (üür, kommunaalid)
  2. Laenud, järelmaksud
  3. Toit
  4. Transport
  5. Õppimine/koolitused
  6. Isiklikud väljaminekud ja pere
  7. Tervis
  8. Säästud
  9. Investeeringud

Kindlasti pane kirja oma igakuine sissetulek. See siis kogu sissetulek koos toetuste ja hüvitistega. Sellest juba saad ülalolevate kategooriate summasid hakata lahutama ja näedki kas ja kui palju vaba raha üle jääb.

Lihtsustatult võib ka nö. suured kulud, mis on igakuised kindla suurusega väljaminekud, kategoriseerida arvetesse. Säästud eraldi, investeeringud eraldi ja siis kõik muu panna ühte patta ja sealt siis vaadata, kui palju mõni kuu läheb toidule või enda ja pere peale. Ehk lood endale 4 peamist kategooriat.

Väga mugav on kasutada mingeid äppe või sellist tarkvara, mis ise juba sisestab sinu pangas tehtud tehinguid kuhugi programmi. Näiteks on võimalik Swedbankis kasutada Minu eelare vidinat, kus saad oma kulusid kategoriseerida. Loomulikult saab kõike sisestada ka exceli tabelisse, kuid tänapäeval on palju paremaid lahendusi ka. Nutikat tarkvara kasutades on mingit aega vaja kulusid sorteerida ja see võtab alguses rohkem aega.

Alustamine on alati raske, mistõttu ongi hea endale leida motivatsioon – see eesmärk, mille nimel seda teeme. Kui algus on tehtud, siis edasi läheb juba ladusalt.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.