Andmekaitse Inspektsiooni õigusnõuniku Liisa Ojangu sõnul on võlaandmete avalikustamine olnud läbi aastate problemaatiline valdkond. Inspektsioon andis oktoobri alguses välja uuendatud maksehäirete avaldamise juhendi, kus on selgitatud maksehäireandmete avaldamisega seotud õigusi ja kohustusi, mis tulenevad ELi isikuandmete kaitse üldmäärusest ja isikuandmete kaitse seadusest.
Juhend on praktiliseks abimaterjaliks kõigile, kes puutuvad kokku võlaandmetega. Juhendist saavad nõu nii maksehäireandmete avaldajad kui ka nende andmete saajad-küsijad, samuti nii võlausaldajad kui ka võlgnikud.
„Meieni on jõudnud arvukalt kaebusi juhtumitest, kus maksehäirete avaldamisel ei ole kahjuks andmekaitse reeglitega arvestatud,“ selgitas Ojangu ning lisas, et see on alati olnud problemaatiline valdkond. Maksehäire- ehk võlaandmeid võib avaldada inimese krediidivõimelisuse hindamiseks, et tagada tehingukäibe usaldusväärsus, näiteks laenulepingu sõlmimise eel.
Maksehäirete avaldamisel peab arvestama kõigi osapoolte huvidega
„Teise osapoole kaitset halbade tehingute tegemise eest loetakse kaalukamaks kui võlgniku huvisid. Siiski püüab seadus ära hoida ka võlgnike üleliigset kahjustamist. Juhend aitab kindlasti kehtivaid nõudeid selgemaks teha ning osapoolte huvisid paremini tasakaalus hoida,“ lisas nõunik.
Inspektsioon edastab värskelt kaasajastatud juhendi ka ettevõtjatele, kes haldavad eraisikute võlaandmeid koondavaid maksehäire- või krediidiregistreid. „Juhime ettevõtjate tähelepanu sellele, milliseid põhimõtteid tuleb maksehäirete avaldamisel silmas pidada ning kuidas jälgida, et seejuures oleks ka võlgnike huvid kaitstud,“ sõnas Andmekaitse Inspektsiooni järelevalve juhi kohusetäitja Merili Koppel.
„Soovitame ettevõtjatel oma senine praktika üle vaadata ning juhendis esitatud reeglitega kooskõlla viia. Mõistetavalt võtab soovituste ellurakendamine aega, ent peale üleminekuperioodi kontrollime kindlasti, kas ettevõtjad on oma senist praktikat muutnud ning järgivad võlaandmete avalikustamisel andmekaitse nõudeid,“ lisas Koppel.
Juhendi valmimisse olid kaasatud finantsinspektsioon, tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve amet, Eesti pangaliit, MTÜ FinanceEstonia, AS Creditinfo Eesti, Julianus Inkasso OÜ ja OÜ Krediidiregister. Huvipooled aitasid seisukohti ühtsemaks kujundada ning selgesõnalisemalt esitada.
