SEB statistika näitab, et mullu esimese poolaastaga võrreldes kasvas selle aasta alguses keskmine väikelaenu summa ligi 20 protsendi võrra, ulatudes peaaegu 5500 euroni.
Kokku kasvas tänavu aasta esimeses pooles väljastatud väikelaenude maht ligi 25 protsenti ja uusi lepinguid sõlmiti ligi 6 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal ajal, teatas SEB.
SEB erakliendi segmendi müügijuhi Evelin Koplimäe sõnul võetakse väikelaenu eelkõige oma elamustingimuste parandamiseks – kodu remondiks ning kodutehnika ja sisustuse uuendamiseks ehk väikelaenu taotlemine on klientide jaoks tema vaates jätkuvalt läbimõeldud ja kaalutletud otsus.
“Üldise hinnatõusu ja eriti ehitushindade kallinemise tõttu on laenuvõtjad pidanud samade toodete ostmiseks tegema suuremaid kulutusi, mistõttu on väikelaenu keskmine summa aasta jooksul suurenenud ligikaudu 20 protsendi võrra. Selleks, et suuremad laenusummad oleksid igakuiselt jõukohasemad tasuda, võetakse laenu ka pikemaks perioodiks. Keskmine väikelaenu tähtaeg on pikenenud ligi kolmelt aastalt peaaegu neljale,” märkis Koplimäe.
Balti riikide võrdluses oli keskmine väikelaenu summa esimesel poolaastal kõige suurem Leedus, ulatudes ligi 6300 euroni. Järgnesid Läti 5700 euroga ja Eesti 5500 euroga. Kõigis kolmes riigis sõlmiti leping keskmiselt peaaegu neljaks aastaks.
Laenutaotleja oli nii Eestis kui ka lõunanaabrite juures keskmiselt peaaegu 40-aastane või mõned aastad vanem ning väikelaenu võtsid pisut enam mehed kui naised.
