Palk

Arvad, et su rahaasjadega on kõik korras, aga kas sa nendele asjadele oled mõelnud?

Foto: MAILIIS OLLINO PÄRNU POSTIMEES/Scanpix

Päevast-päeva oma asju ajades ei mõtle me enamasti rahaasjades kaugele ette, ega ka mitte asjadele, mis võivad juhtuda meist sõltumata, aga siiski meie elu märkimisväärselt mõjutada. Väike mõtteharjutus kulub siiski ära.

1. Kas tead, mis aastal sa pensionile jääd ja kui palju pensioni hakkad saama?

Sellele küsimusele polegi nii lihtne vastata, sest pension koosneb kahest (vähestel kolmest) sambast ning sõltub nii su vanusest kui ka aastate jooksul sisse makstavatest summadest. Ka pensionile jäämise iga on aastate jooksul seadusega tõstetud ning küllap tõstetakse veelgi.

Oma tulevase pensioni suuruse peale on aga kasulik natuke mõtiskleda, et mitte teha sellega karjuvalt vastuolus olevaid finantsotsuseid. Kui tead, et sul vanaduspõlves erilisi lisasissetulekuid oodata ei ole, ei tasu praegu iga hinna eest uhket ja tohutute küttekuludega maja ehitada.

Selle, kui palju hakkad saama riiklikku vanaduspensioni ehk I samba pensioni, saad välja arvutada Pensionikeskuse lehel. Kalkulaator ütleb ka seda, millal enam hommikul tööle minema ei pea.

Pensionikeskusest leiad ka praegu palju poleemikat tekitava II samba väljamaksete kalkulaatori.

2. Kas tead, kui palju sa iga kuu oma tööandjale maksma lähed?

Enamasti inimesed teavad, kui suur on nende brutopalk – enne tulumaksu tasumist – ja netopalk, mis pangakontole laekub. Vähesemad teavad, kui palju nad oma tööandjale kokku maksma lähevad.

Näide: selleks, et maksta sulle riigi keskmist palka 1300 eurot kätte, peab tööandja välja käima 2162 eurot. Seal sees on 533 eurot sotsiaalmaksuks, 13 eurone tööandja poolne töötuskindlustusmakse, 32 eurot II pensionisambasse, 26 eurot töötajapoolseks töötuskindlustusmakseks ning 258 eurot tulumaksu.

Miks on oluline seda teada? Sulle võib tunduda, et su palk on ebaõiglaselt väike ja mis see siis ei maksaks seda natuke tõsta. Aga tööandja poolt vaadates on iga töötaja tegelikult hoopis suurem kulu, kui palgasaajale tundub. Nii et kui su palk ei kipu kiiresti tõusma, siis ei pruugi asi olla pahatahtlikus ülemuses, vaid lihtsalt selles, et ettevõttel pole nii palju raha.

3. Kas tead, milline on su palgalagi?

Küllap käid tööl teadmise, õigemini lootusega, et su palk kasvab. Ei kasva sel aastal, siis järgmisel aastal kindlasti. Ja kusagil kuklas on teadmine, et kunagi ma hakkan saama ikka oluliselt rohkem palka.

Aga kas ikka hakkad? Kas oled mõelnud, kui palju su palk sama töö tegemist jätkates realistlikult üldse kasvada saab – kui suur on sinu ametikoha turuhind? Ja millised arenemisvõimalused su asutuses või ettevõttes on, ning kas need sulle sobida võiksid.

4. Kas tead, kui kaua saaksid rahulikult elada, kui täna töö kaotaksid?

Selleks, et töö kaotada, ei pea kaela sadama ülemaailmne majanduskriis. Võib-olla leiab juhtkond, et sinu ärisuund ei ole piisavalt kasumlik, ja otsustab selle kinni panna – oledki ülearune. Võisiis toodab su ettevõte midagi Inglismaa turule, Brexit aga toob kaasa tollide kehtestamise, teie kaup pole enam konkurentsivõimeline ja putka tuleb kinni panna.

On sul ülevaade sellest, kui kaua sa palgata jäädes elada saaksid? Kas tead, kui palju sul on sääste või muid varasid, mida saaksid vajadusel rahaks teha? On sul lisasissetulekuid, mida saaksid raskel ajal suurendada? Ja teiselt poolt – kui suured on su igakuised kulutused – mida neist saaks vähendada ja mida mitte?

Märksõnad: , , , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.