Andreas Kaju: Ära ole igav, siis saad ka tööd!

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Andreas Kaju selgitab, kuidas oma õnne ise mitte maha magada, vaid aktiivselt oma elu juhtida. Foto Tairo Lutter/POSTIMEES

Avalike suhete agentuuri Meta Advisory Groupi partner Andreas Kaju on viimased kolm nädalat tegelenud aktiivselt uute töötajate värbamisega. Ta on läbi tuuseldanud hulga CV-sid, korraldanud intervjuusid ja on nüüd valmis paljastama, millised on suurimad vead, mida tüüpilised tööle kandideerijad teevad. 

1. Surmavalt igav ja kuiv CV 

Liiga sageli kohtab veel mõtteviisi, et töökogemuse lahtris piisab endiste tööandjate kuivast loetelust. Kui tegu on suurettevõttega, võib ju värbaja kandidaadist mingit aimu saada, ent üldjuhul ei ütle need ettevõtete nimed kellelegi mitte midagi.

Selle asemel tuleks lahti seletada, millega oled reaalselt tegelenud – suuremad projektid, saavutused ja tulemused. Sellise mõtestatud töökogemuse presenteerimise puhul selgub, millised unikaalsed ja erilised võimed on inimeses välja arenenud.

Vanasti pidi kandideerija saatma lisaks CV-le ettevõttele ka oma motivatsioonikirja. Loogika seisnes selles, et inimene mitte ainult ei presenteeri oma senist töökogemust, vaid seletab lahti, miks on see oluline antud ettevõtte kontekstis. Võtke see mõte endaga tänasesse kaasa. 

2. Nulli-lähedane taustateadmine ettevõttest, kuhu tahetakse tööle tulla

Liiga sageli jäetakse eeltöö tegemata või isegi kui tehakse, ei kajastu see kuidagi tööintervjuul jäetud muljes. Tööandja tahab ka näha, et sa tõesti tahad tema juurde tööle tulla.

Lähene analüütiliselt ja uuri välja: Kes on sealsed töötajad, kas ma tunnen neist kedagi ja saaksin muid teid pidi jõuda otsustajateni? Millised on sealsed inimesed, mis neile meeldib ja kuidas nad on varasemalt värvanud?

Selline taustateadmine aitab sind lühemat teed pidi ettevõttesse. 

3. Passiivsus!

Keegi ei taha sind tööle võtta? Aga kas sa oled proovinud helistada? Et tere, ma tahan teile tööle tulla! Samal ajal kui konkursid läbi kukuvad, on olemas inimesed, kes kutsumata ise helistavad, et kuule, meil on väike kontakt varem olnud ja ma olen mõelnud, et ma tuleks teiselt töölt ära juhul kui saaksin teie juurde tulla.

See on relvitukstegev lähenemine. Isegi kui sa ei mõelnud hetkel uusi inimesi värvata, saad sellise inimesega kokku, arutad paar korda ja otsus värvata võibki kiiresti sündida.

4. Sa ei võta mitte ühtegi soovitajat

See kõlab ehk paljudele tööotsijatele ebaõigaselt ja elitaarselt, ent erasektori värbamises ja müügitöös on inimese isiklikud soovitajad A ja O. Kui tööotsija pole just tippjuht, kelle töö on olnud juba niigi läbi ja lõhki avalik, peaks inimene pingutama, et soovitajad leida ja rääkida läbi endiste tööandjatega.

Põhjus selle taga on mõistetav – kui suur organisatsioon värbab, tuleb sobivaid kandidaate rohkem kui üks. Selles olukorras kõnelevad soovitajad iseeenda eest.

5. Hindad töökuulutuse liiga nõudlikuks ja ei kandideerigi üldse

Isegi kui sa ei ole veel see inimene, keda töökuulutuses kirjeldatakse, aga tahaksid olla, siis kandideeri! Me keegi pole veel need inimesed, keda töökuulutuses kirjeldatakse. Ühelt poolt räägib see sellest, et inimene ei oska end ise väärtustada.

Teine põhjus on seotud 25-35-aastaste põlvkonnaga, kes näeb töökuulutust, milles otsitakse “pühendunud” töötajat ja eeldab, et see tähendab 18-tunniseid tööpäevi. Ei tähenda. Töökuulutused ongi konstrueeritud suhteliselt nõudlikena, ära võta tingimusi sõna-sõnalt. 

6. Jätad vahele praktika

Isegi lühiajaline praktika ettevõttes loob võimaluse end inimesena tutvustada ja meelde jääda. Hiljem kui vajalikud oskused ja võimed on olemas, võib endine praktikant ettevõttele juba ise silma jääda.

Kui ettevõttel on võimalus inimest testida ja temaga koos olla, aitab see hiljem otsuse tegemisele oluliselt kaasa. Nii ei ole lood praktikantidest, kes hiljem ettevõttesse tööle suunduvad, pelgalt linnalegendid. Käi ja õpi, küll see end hiljem ära tasub. Meie juures on tööl täna kaks inimest, kes varem siin praktikal käisid. 

7. Sa ei oska suhelda ja sul pole ühtegi hobi

On teaduspõhine fakt, et inimesed, kes loovad kõige rohkem sotsiaalseid ühendusi, on kõige edukamad. Värbamisel vaadatakse, kas inimesed on ühiskondlikud hobid nagu näiteks noorte ärikatlad, keskkonnakaitse vms ja kui aktiivselt ta otsib kontakti sarnaselt või erinevalt mõtlevate inimestega.

Võib ju mõelda, et ma ei jaksa, ei viitsi ja ei taha inimestega suhelda, aga sotsiaalne kapital päästab su elu, sõna otses mõttes. See on samavõrra oluline kui kõik su diplomid ja eelnevad töökohad.

Tean omast kogemusest, et väljapoole elamise vajadus diskrimineerib teatud tüüpi tööotsijaid, ent on eriliselt oluline. Introvertidel on vaja ikka pingutada ja mina olen üks neist. Olen loomu poolest endassetõmbunud inimene, ent iga järgmine aasta pärast puberteeti on olnud katse liikuda grammike vastas suunas. Vastasel juhul on ärinõustamise valdkonnas väga raske. 

Kokkuvõtteks:

Lõpeta enda alapresenteerimine, ole ise tegija ja leiad juba homme unistuste töö.

Kui veel otsid tööd:

Meie juurde METAsse saab jätkuvalt tööle tulla: saada oma CV ja motivatsioonikiri meile: info@metaadvisory.ee esimesel võimalusel.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.