23. veebruaril tähistatakse võrdse palga päeva: see on päev, kui Eestis täitub lisatööpäevade arv, mis tuleb naistel töötada selleks, et teenida välja meeste eelmise aasta sissetulekuga võrdne palk. Sooline palgalõhe on 14,9%, mis tähendab, et naistel tuli 2022. aastapalga teenimiseks töötada lisaks 38 tööpäeva. 

Soolise võrdõigluslikkuse eksperdi Pirjo Turki sõnul mõjutab soolist terve komplekt tegureid, alates naiste suuremast hoolduskoormusest ja soolisest segregatsioonist tööturul kuni erinevate soostereotüüpide ja hoiakuteni.

“Viimase soolise võrdõiguslikkuse monitooringu  tulemustest on näha, et inimese soost sõltub jätkuvalt tööturul palju – alates küsimustest, mida temalt värbamisel küsitakse, kuni palgatingimuste kujunemiseni,” sõnas Turk sotsiaalministeeriumi blogis.

Näiteks on iga teine Eesti naine (52%) kogenud töövestlusel küsimust laste olemasolu või nende vanuse kohta. Kuigi meestelt on alati seda küsimust vähem küsitud kui naistelt, on see siiski küsimus, mida oli 2021. aastal küsitud enam kui igalt kolmandalt mehelt.

“Eesti seadusandlus näeb ette, et töövestlusel ei tohi tööandja küsida andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi ning mis ei ole seotud kandidaadi kvalifikatsiooniga,” kommenteeris Turk. “Kahjuks on jätkuvalt tööandjaid, keda huvitab lisaks kandidaadi tööalasele pädevusele ka näiteks laste ja perega seonduv. Eriti kiputakse perekonda puudutavaid küsimusi esitatama naistele.”

Turki sõnul on uuringud näidanud, et naiste puhul võib väikese lapse olemasolu või kavatsus lähiajal last saada osutuda takistavaks teguriks soovitud töö saamisel või mõjutada naise palka. “Teisalt meeste puhul võib paarisuhtes olek omada vastupidist mõju, kuna tööandjate silmis loob perekond mehele kui töötajale stabiilsust ja kohusetunnet  juurde. Hiljuti Eestis läbiviidud soolise palgalõhe uuring näitas, et meeste palk kasvab laste arvuga, samas kui naiste puhul on mõju vastupidine,” sõnas ta.