Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhataja Rasmus Kattai ütles kolmapäevasel riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, et kuna Eestis on palkade indekseerimine, ehk palkade tasakaalus hoidmine üldise hinnatõusu järgi vähelevinud, ei ohusta palga- ja hindade tõususpiraal ka majandusele ohtlik.
“Meil on Eestis valdavalt levinud palgakokkulepete mehhanism bilateraaselt, meil on tööandja-töövõtja omavaheline kokkulepe ehk see on väga paindlik. Otsest indekseerimist esineb väga vähe Eestis, kus palkadesse kanduks hinnataseme muutus enam-vähem otsesekt mingisuguses proportsioonis üle,” segitab Kattai.
Miks selline asi üldse majandust ohustaks? Peamine põhjus on nimelt, et mida rohkem on inimestel raha käes ja nõudlus on samuti suur, siis see kergitab tugevalt inflatsiooni. Selle leevendamiseks tõstetakse intresse ja kõik läheb jälle kallimaks. Samuti mõjuks palga- ja hinnatõusu spiraal konkurentsivõimele ja viiks majanduskavu langusesse või regressiooni. Kattai sõnul, aga seda hirmu meil õnneks olema ei pea.
Siiski on inflatsioon palgatõusu oluline mõjur, samuti on tuleva aasta palganumbri tõusu taga miinimumpalga kasv.
Eesti Panga sügisese prognoosi järgi jääb palgakasv sel ja järgmisel aastal tugevaks hoolimata sellest, et tööturg mõnevõrra jahtub, sest töökätest on endiselt puudus ja tõusevad nii alampalk kui ka hinnad. Sel ja järgmisel aastal suureneb keskmine brutokuupalk väga kiiresti, enam kui 10 protsenti, kuid reaalpalga ostujõud taastub 2021. aasta tasemel alles 2024. aasta lõpuks.
