Uus trend töötajate palkamisel: oskuste asemel vaadatakse, et inimene tropp poleks

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Liisi Niisukese sõnul otsivad tööandjaid oskuste asemel häid inimesi.Foto: Erakogu.

Värbamisagentuuri Brandem konsultandi Liisi Niisukese sõnul on töötajate palkamisel tekkinud uus trend – oskuste asemel vaadatakse esmalt hoopis inimese isikuomadusi.

Lüües lahti ükskõik millise töökuulutuste portaali, sisaldab enamus kuulutusi loetelu, milliseid oskusi üks või teine ettevõte kandideerijalt ootab. Keelteoskus. Varasem töökogemus teatud kindlal erialal. Õige kõrgharidus. Brandemi värbamiskonsultandi Liisi Niisukese sõnul on see kõik aga praegu muutumas.

“Täna liigume me ise ja suuname ka oma koostööpartnereid üha rohkem keskenduma inimese isikuomadustele. Kõik muud oskused saab tulevasele töötajale juurde õpetada,” ütles väga erinevates valdkondades värbamisprojekte läbi viinud Niisuke.

Millele keskendutakse?

Niisukese sõnul keskendubki tööandja hetkel rohkem inimeste väärtustele ehk sellele, millisena kandideerija maailma näeb ja kas need ühtivad tööandja väärtustega. Kui inimestevaheline klapp on olemas, on lihtsam edasi liikuda ja vajaminevaid oskusi juurde õpetada.

Vastupidisel juhul, kus kandideerijal on olemas kõik vajalikud oskused, kuid omavaheline läbisaamine on halb, on aga olukord märksa keerulisem. “Võid palgata suurepärase professionaali, kes juba esimesel päeval teab, mida ja kuhu mille jaoks vaja. Paari päeva päevast aga selgub, et inimesena ta ikkagi meeskonda ei sobi ja sellisel juhul oleme tegelikult juba lõhkise küna ees,” rääkis Niisuke.

Probleemkohaks on sellisel juhul asjaolu, et ettevõte on värbamisprotsessile kulutanud palju aega ning saanud täpselt õigete oskustega inimese, kes ei sobitu meeskonnaga – nii tuleb lihtsalt kõike uuesti otsast peale alustada. Niisukese sõnul ongi siin võtmekohaks inimese tundma õppimine. „Kui pühendada värbamisprotsessile rohkem aega, õppida kandidaati süvenenumalt tundma, siis seeläbi hoiad sa tegelikult väga tugevalt nii enda kui kandidaadi aega kokku ja saad suurema tõenäosusega olla kindel, et lõplik valik osutub õigeks,” rääkis Niisuke.

Niisuke lisas, et põhjalik süvenemine on väga keeruline, kui laual on näiteks 300 CV-d. Samas saab ka siin seda meetodit kasutada – hilisemates voorudes, kui järele on jäänud vähem inimesi.

Asi sõltub juhist

Uuenduslikul viisil ehk inimesele keskendudes töötaja otsimine sõltub eelkõige ettevõttest ja selle juhist. “Kõik sõltub eesmärgi püstitamisest – kas inimest soovitakse lihtsalt lühiajaliselt tükitöö peale või värvatakse inimest, kes jääb ettevõttesse pikemaks ajaks. Kui ettevõtte juht soovib näha inimest oma ettevõttes pikema perioodi jooksul, on loomulik, et ta suhtub kogu värbamisprotsessi suure pühendumusega,” kommenteeris Niisuke. Tema sõnul ei ole tegemist keerulise tuumateadusega.

“Tuleb olla inimlik ja püüda ennast korraks asetada ka teise inimese kingadesse,” ütles ta. “Tuleb teada oma tugevusi tööandjana ja tunda ka oma sihtrühmade ootusi ja soove. Just seda aitame meie Brandemis oma klientidel välja selgitada.“

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.