Sügisel saavad II pensionisambast väljunud kätte praegustel andmetel ligi 1,3 miljardit eurot. Umbes kolmandik raha väljavõtjaist on öelnud, et kavatsevad välja võetava raha investeerida kinnisvarasse. 

Samas summad, mis välja võetakse, pole just kuigi suured, keskmiselt ligi 8500 eurot. Isegi kui oletada, et näiteks abikaasad võtavad selle keskmise hoiuse välja, on kogusumma ligi 17 000 eurot. Kas sellist raha on üldse mõistlik kinnisvarasse investeerida ja kui, siis millistesse objektidesse? 

„Eeldatavasti on II sambast väljavõtjad erinevatest Eesti linnadest inimesed, mis teeb valiku, mida osta, üsna suureks,“ ütleb kinnisvarafirma Arco Vara tegevjuht Elari Tamm. „Jõgeval saab korteri 20 000 euro eest ja Märjamaal 15 000 euro eest, Tallinnas saab 22 000 tagasihoidliku ühetoalise korteri. Igas hinnaklassis maatükke leidub üle Eesti. Üürilise leiab nii korterisse kui ka maatükile.“

Üks on selge: kinnisvara kallineb iga aasta, ütleb Tamm. „Isegi kui hind ei kasva ühes tempos, näeme me viimase kümne aasta kasvu kordumas ka järgmise kümne aasta jooksul. Maad juurde ei teki, nii et kui on võimalus ja raha, tuleb seda kokku osta.“

Üüriturg muutub lähiaastail elavamaks

Arvatavasti mõtlevad paljud, et koguvad sissemaksuks vajaliku summa kokku, ostavad laenuga korteri ja edaspidi teenindab laenu üüriline, aga kas see on mõistlik eeldus ja elujõuline äriplaan? 

„Üüriturg on Tallinnas väga erinev näiteks Haapsalust ja Haapsalu üüriturg erineb Tartust,“ ütleb Tamm. „Erinevad hinnad, nõudlus, pakkumiste arv. Väikelinnades on nõudlus suur ja suurlinnades osaliselt ülepakkumine.“

Tamme sõnul muutub üüriturg järgmise aasta või kahe jooksul palju elavamaks, sest müügiobjektide arv on tugevasti vähenenud. Samuti taastub turism ja naaseb välistööjõud.

„Äritegemise või jõukuse kasvatamise mõttes on korteri ostmine laenuga elujõuline plaan, aga mitte alati ja mitte kõigi jaoks,“ hoiatab Tamm. „Seda tuleb teha targalt ja spetsialistidega aru pidades, olgu selleks pank või kinnisvaraeksperdid ja investorid.

Kus on vajadus, sinna tulevad ka investorid

Kuna kinnisvara tehinguhindu arvestades on II sambast välja võetavad summad üsna väikesed, siis kas võib eeldada, et ennekõike elavneb üüriturg väikelinnades, kus eluasemed odavamad?

„Üüriturg on väikelinnades väga aktiivne, aga sõna väikelinn ütleb juba, et see turg on samuti väike. Vähe elanikke, vähe tööd, vähe äri,“ nendib Tamm. „Meil on nõudluse ja pakkumise majandus. Muidugi pole see nii mustvalge väikelinnade üüri kontekstis, aga üldjoontes on ikka nii, et kus on vajadus, sinna leiavad tee ka investorid.“

Igal juhul võiksid inimesed panna selle II sambast välja võetud raha teenima, soovitab Tamm. „Raha, mis midagi ei tee, väheneb kas kulutamise või inflatsiooni läbi,“ ütleb ta. „Kinnisvara on pikaajaline investeering, parim oleks osta seda lastele ja tulevastele põlvedele.“

Neil, kes on otsustanud II sambast raha välja võtta, soovitab Tamm laenud tagasi maksta ja parandada oma elujärge. „Ehitage oma igakuist jõukust läbi igakuise sissetuleku, elades vähemaga, kui teenite“.