1- ja 2sendised münte ei kasutata ja oleks ehk aeg neid ringluses vähendada?

Kõige väiksemaid eurosente kasutatakse peamiselt poes tagastusrahaks ja seejärel ilmselt annetuskarpide täiteks.Foto: Canva

Eesti Pank teatas, et väljastas 2021. aasta neljandas kvartalis 241 miljoni euro väärtuses sularaha. Münte väljastati ringlusesse 3,5 miljoni euro eest ning neist lausa 40 protsenti olid ühe- ja kahesendised.

Eesti Panga sularaha käitluse allosakonna juhataja Martti Näksi avaldas neljapäeval pressiteates, et möödunud aasta neljandas kvartalis väljastati 26 protsenti vähem pangatähti kui kolmandas kvartalis. Väljastatud rahatähtede väärtus oli langenud lausa 19 protsendi võrra.

Ringlusesse väljastatud 3,5 miljoni euro väärtuses müntidest oli aga murettekitavalt suur protsent ühe- ja kahesendiseid. Näksi sõnul kasutatakse neid pigem harva ja peamiselt poodides ostlemisel vahetusrahana.

Lahendus võiks olla ümardamine

Kuna ühe- ja kahesendiseid münte maksevahendina peaasjalikult enam ei kasutata, siis tekitab nende käibel hoidmine vaid kulu nii keskkonnale kui ka ühiskonnale. Seda on juba mõistnud päris mitu euroala riiki, nagu meie naaber Soome ning veel Belgia, Holland, Iirimaa Ja Itaalia. Mündikulu vähendamise lahendusena on rakendatud ümardamisreeglit. Slovakkias plaanitakse ümardamisreegel kasutusele võtta selle aasta juulist.

See tähendab seda, et poes ümardatakse ostusumma lähima viie sendini, kas siis üles või alla. Üksiku toote või teenuse hinda seejuures ei muudetaks ning ümardamist kasutataks vaid sularahatehingutel. Maksta saaks ühe- ja kahesendistega jätkuvalt, kuid kassas tagasi neid enam ei antaks.

Eesti Pank on alates 2018. aastast uurinud ümardamisreegli kasutuselevõtmist. Kuidas seda Eestis võiks korraldada, seda seni veel analüüsitakse, konsulteerides ka huvigruppidega.

Miks mõelda hindade ümardamisele lähima 5 sendini?

Muutus oleks kasulik kõigile, nii ettevõtjatele, tarbijatele kui ka loodusele. Ettevõtjatel, esmajoones kaupmeestel ja pankadel, oleks vaja vähem münte tellida, käidelda ja transportida. Tarbijale muutuks sularaha kasutamine mugavamaks ja teenindus letis kiiremaks.

Loodus võidaks samuti: mida vähem on münte kasutusel, seda vähem kulub tooret ja energiat nende tootmiseks, samuti väheneksid müntide transportimis- ja hilisemad utiliseerimiskulud. Lisaks reostavad massiliselt vedelema jäänud, taskust pudenenud mündid meie keskkonda.

Eestis kasutatakse aktiivselt digitaalseid maksevõimalusi. Sularaha kasutamine, rääkimata euromüntidest, on eriti pärast pandeemia algust märkimisväärselt vähenenud.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.