Majandus jaheneb ja euro nõrgeneb. Euro kursi muutus tähendab aga importkauba kallinemist ja tööstustele kallima importtoorme ostmist, mis kanduksid edasi jälle hindadesse. Kas see tähendab, et inflatsioon saab sellest veelgi hoogu juurde?

Majanduslangus ja euro nõrgenemine on kõikunud euroala ajaloo jooksul suurtes piirides ning ühe euro eest on saadud ca 0,8 kuni peaaegu 1,6 dollarit, ütleb Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel. Ta kinnitab, et Ühendriikide ega ka euroala majanduse kokku kukkumist vahetuskursside kõikumine varasemalt pole kaasa toonud, ning pragugi seda kartma ei peaks.

Ta selgitab, et vahetuskursside kõikumine peegeldab ootusi dollari nõudlusele. “Dollar on olnud klassikaline turvaline valuuta ning ka toormekaubanduses peamine arveldusvaluuta, Ütleb Luikmel ja lisab, et aktsiaturgude langus on samuti rikikartlike investorite seas huvi dollari vastu tõstnud. Mõningase kasvu toob dollarile ka kõrgenenud toormehinnad.

Ökonomist kinnitab et dollari tugevnemine valuutaturul ei tähenda euroalale hävingut. Vastupidiselt annab Luikmel lootust, et euro nõrgenemine on mõningast küljest isegi hea uudis: “Soodsam euro vahetuskurss aitab euroala eksportijal üle elada eeloleva keerulise kütteperioodi. Euroala kaupade mõningane odavnemine välisturgudel aitab säästa nii mõnegi töökoha eksportivas sektoris.”

Kuna euro nõrgemenine toob kaasa importkauba kallinemise, siis hinnatõusus väljendub see ka. “Inflatsioonile see lisahoogu ei anna. Vahetuskursi panus inflatsiooni jääb ligikaudu kümme korda tagasihoidlikumaks kui juba aset leidnud järsk energiahindade tõus,” ütleb Luikmel.