Kõik eestlased elavad kaasa sõjakonflikti sattunud inimestele ja seega mõtleme paratamatult, mis oleks siis, kui me ise oleksime nende asemel. Kirjutasime hiljuti sellest, et endale võetud kohustused tuleb igaljuhul tasuda. Näiteks kodulaenu puhul tuleb tasuda makseid ka siis, kui seda kodu enam ei ole või on kasutuskõlbmatu. Aga kas selle eest saaks ikkagi kuidagi kindlustada?
Eestis tegutseb kodukindlustuse pakkumisega päris palju erinevaid kindlustusfirmasid nagu Gjendsidige, If, Ergo, Seesam, PZU ja pankade kindlustused Swedbankis või LHVs. Enamasti on omavastutuse summa 190-200 euro ringis ning tingimused üsna sarnased.
Samamoodi nagu tingimused on küllalt sarnased on seda ka välistused. Seekord me just välistustele keskendumegi, sest enamasti on teada, et igasugune sõjaolukord on välistuseks ükskõik millisel kindlustusel. Ka reisikindlustuse tingimustest võib leida, et sõjategevusest tulenev kahjujuhtum on välistus.
Force Majeure ehk vääramatu jõud
Sõjaolukordi, terroriakte või ka looduskatastroofe loetakse selliseks sündmuseks, mida peetakse force majeure’ks. Force Majeure ehk vääramatu jõud tähendab midagi, mis teeb ühe lepingu osapoole kohustuse täitmise ebaõiglaseks. See on on ettearvamatu asjaolu, mis ei sõltu kokkulepet sõlmivate poolte tahtest, mida ei saanud pooled mõjutada ega ära hoida ja mis ei võimalda täita kokkuleppejärgseid kohustusi.
Selle kirjelduse järgselt ongi kindlustuslepingutesse viidud mitte ainult loodusjõudude poolt tehtavate kahjuse välistused, vaid ka sõjad, massirahutused, streigid, töökatkestused, tuumaenergiast või lõhkeainetest tekitatud vibratsioonikahjustused jpt.
1938. aastast võeti Inglismaal kindlustuslepingutes kasutusele üldine sõjavälistuse klausel (NMA464), kuna sõjategevuse kahjud on lihtsalt liialt suured, mida üks erafirma oleks võimeline korvama. See välistus on rahvusvaheliselt kohandatud pea igasse kindlustuslepingusse, mida tänaseks sõlmida saab.
Kui mõnel juhul võib vääramatu jõud olla loodusõnnetus, millele meie kindlustusseltsid teevad teinekord erandeid, siis sõjategevus, massirahutus või muu taoline on selge välistus olnud juba pea sada aastat.
Välistus on lepingu tingimus, mitte vääramatu jõud
Kui vääramatu jõud kehtib mõlemale osapoolele võrdselt, siis kindlustuslepingutes on välistus lepingu punkt. Vääramatu jõu esinemine lepingulises suhtes lükkaks edasi kohustuse täitmist vääramatu jõu mõju lõppemiseni. Välistus on aga lihtsalt tingimus, milles mõlemad osapooled ühiselt teenuselepingus kokku lepivad.
Isegi kui selles ei lepitaks kokku, ei teeks see kindlustuse sõlmijale suurt vahet. Seda põhjusel, et juba 1938. aastast on rahvusvaheliselt sõjategevuse tagajärgi force majeure’iks loetud.
Ühtlasi ei sõlmi kindlustused hea meelega ka sõjaolukorraks eritingimustega lepinguid, kus sõja mõjud oleks tingimustes kaetud kasvõi kõrgemate kuumaksetega. Näiteks vanemate autode puhul või elu kindlustamisel saaks sõlmida personaliseeritud tingimustega lepinguid, aga kodukindlustuses selliseid lepinguid pigem ei tehta. Kui seda keegi teebki, siis ehk mõni välismaine kindlustusettevõte, mis ongi sellistele lepingutele spetsialiseerunud.
