Raha

Kas tead, kui palju saavad omavalitused ühe elaniku kohta raha ja kuhu seda kulutatakse?

Iga elaniku kohta kuluv raha on isegi suurem, kui iga elaniku kohta laekuv summa.Foto: Canva

2021. aastal kõigi 79 omavalitsuse kulud olid kokku 2,76 miljardit eurot. Raha laekub omavalitususse peamiselt maksudest ning selle rahaga tagatakse omavalitsustes elavate inimeste heaolu. Summad on suured, mistõttu on rahandusministeerium välja toonud tulud ja kulud ühe elaniku kohta kuus.

Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik Andrus Jõgi rääkis, et 2021. aastal laekus omavalitsustele keskmiselt 158 eurot elaniku kohta igas kuus. Sellest 85 eurot tuli tulumaksust, 5 eurot muudest maksudest, 52 eurot toetustest ja 12 eurot kaupade ja teenuse müügist. Võrdluseks toodi, et näiteks 1300 eurose brutopalgaga elanik maksab tulumaksu 162 eurot kuus.

Nõuniku sõnul oli omavalitsuste kulud aga suuremad kui tulud. Nimelt ühe elaniku kohta oli keskmine kulu 167 eurot elaniku kohta igas kuus, millele lisandus 7 eurot laenude tagasimakseteks. Sellest 127 eurot läks jooksvateks kuludeks ja 40 eurot investeerimistegevuseks.

Mis on jooksvad kulud ja mida see elanikele annab?

Jooksvateks kuludeks nimetatakse erinevaid riigi poolt tagatavaid teenuseid. Näiteks suurim summa, 66 eurot elaniku kohta, kulub haridusele (lasteaiad, koolid, noorte huvitegevus). Selle järgnevad majanduskulud (ühistransport ja teed) ja sotsiaalne kaitse – kummalegi kulub 13 eurot.

Sotsiaalse kaitse raames makstavad toetused tagavad heaolu sünnist surmani. Sinna alla kuuluvad sünni- ja ranitsatoetused, vajadusel makstes vahepeal ka toimetulekutoetust ning lõpetades koduhooldusteenuste ning hooldus- ja matusetoetusega.

“Inimeste vaba aja ja kultuuri edendamiseks suunavad omavalitsused samuti arvestataval hulgal raha – 12 euroga inimese kohta tagatakse elanikele sportimisvõimalused, raamatukogud, rahvakultuuriasutused, munitsipaalteatrid ja muud sarnased teenused,” sõnas Jõgi.

Iga inimese taskust kulub omavalitsuse üldvalitsemiseks 10 eurot kuus, mis tähendab peamiselt ametnike ja teiste linna- ja vallavalitsuse töötajatega kohalike teenuste jätkusuutlikkuse tagamist. Sellest rahast makstakse haridusspetsialistidele, sotsiaaltöö ametnikele, noorsootöötajatele, keskkonnaspetsialistidele, finantstöötajatele, juristidele ja ka valla- või linnapeale. Tänu neile on kohalikud teenused igapäevaselt toimivad ja korrektselt korraldatud ja tagatud, et omavalitsus areneks elanike ootuste suunas.

Investeeringud kindlustavad arengu

“Investeeringukulusid on mõistlikum vaadata jooksvatest kuludest eraldi ja pikema perioodi vältel, et valdkondade vaheline tasakaal hästi välja joonistuks,” selgitas Jõgi.

Viimase kümne aastaga (2012 kuni 2021) on omavalitsused investeeringuteks suunanud 2641 eurot ühe elaniku kohta. Sellest kõige rohkem on paigutatud kohalike teede parendamiseks – 764 eurot inimese kohta. Haridusse on läinud 710 eurot elaniku kohta ning vaba aja ja kultuuri rajatistesse ja hoonetesse 407 eurot.

Jõgi sõnul on omavalitsuste investeeringusummad ajas kiirelt kasvanud – kui 2015. aastal investeeriti 146 eurot inimese kohta, siis 2021. aastal juba kolm korda rohkem ehk 442 eurot. Piirkondade areng üle Eesti on viimase kümne aastaga olnud väga kiire.

Täpsemalt on võimalik tulusid ja kulusid vaadata graafikutest, mille leiab rahandusministeeriumi omavalitsuste uudiste lehelt.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.