Kuidas ja mida lastele rahast rääkida?

Vastutustundlik lapsekasvatus hõlmab kindlasti ka rahajutte.Foto: Canva

Paljude jaoks on lastele rahatarkuse õpetamine keeruline, sest väikesed maailmakodanikud ei saa päris täpselt veel selle väärtusest aru. Seda ilmselt põhjusel, et nemad ei pea rahaasjade pärast vastutama.

Enamus praeguseid lapsevanemaid pärinevad ajast, mil rahaasjade arutamine oli suhteliselt tabu, rääkimata muudest teemadest. Häid nippe ja kindlaid teada-tuntud kasulikke asju, mida rahast edasi anda on vähevõitu. Hea küll, mõni siiski on. Näiteks, et patt on varastada ja vana-hea “raha puu otsas ei kasva”. Kajuks ei vasta see, aga lapse lemmik küsimusele “miks?”.

Rahaasjade arutamine ei pruugi olla raske vaid seetõttu, et lapsed majapidamises selle eest ei vastuta, vaid neil ei pruugi olla ka loomupoolest huvi selle vastu. Aga nagu muude eluks vajalike oskustega, tuleb rahatarkus neile turvaliseks eluteeks vähemalt baastasandil selgeks teha.

Integreeri kasulik huvitavaga ja leia üles lapse motivatsioon

Lapsed on alati millestki motiveeritud. Olgu see siis soov rohkem sõpradega aega veeta, teleka vaatamine, arvutimängud, internetis aja veetmine või soov saada rohkem taskuraha. Enamus võsukestele on aga ressursid nende tegevuste jaoks piiratud või piiritletud.

Motivatisoon või ka stiimul on on füsioloogilist või psühholoogilist reaktsiooni esile kutsuv fenomen. Ehk tuleks üles leida, mis lapsele stimuleeriv on ja see ühendada kasulikuga.

Kui laps tahab internetis kauem aega veeta, saab selle siis “välja teenida”, kui loeb kasulikku kirjandust, omandab rahaalast teadmist või teeb mingeid kodutöid lisaks. Selliselt jõuab tasapisi nende teadvusesse kasulikku infot ja harjumus mugavused “tööga” välja teenida.

Näiteid stiimulitest:

  1. Interneti või telekavaatamise aja pikendamine võiks võrduda raamatute lugemisega. Näiteks 20 lehekülge kasulikku raamatut võrdub tund lisaaega netis või teleka ees.
  2. Koosta iganädalane kodutööde nimikiri. Selle igakuine ära tegemine võiks lisada taskurahale mingi lisa. Lisanimekiri võiks olla näiteks juhul, kui laps soovib veel rohkem koguda. (Lume koristamine, riisumine, auto pesemine, muru niitmine, keldri koristus vms.)
  3. Eelarve pidamine ja kulude läbi mõtlemine saab boonuseid. Mõtle välja “auhind”, kui laps hoiab oma kuludel ja tuludel ise igakuiselt silma peal. Aasta aega eelarve pidamist teeniks välja näiteks mingi supersuure boonuse.

Enamus inimesi tahab elukutsena olla valdkonnas, mis neid ennast huvitab ja stimuleerib. Samuti tahaksime tegeleda oma hobidega ja teenida piisavalt, et jääks aega sõpradele. Lapse elu on tema tasandlil küllaltki sarnane.

Tänaseks on loodud ka esimesed lastele mõeldud kursused, mängud ja raamatud rahatarkuse õppimiseks. Näiteks “Tom õpib rahamängu” ja Edumus kooli valikainete kursused, mida juba vanemad lapsed saavad koolis mõne teise valikaine vastu vahetada.

Kõik algab vanema ettevalmistusest

Rahatarkuse õpetamisel on hea lähtuda mõnest olulisest pidepunktist, mille üle just 29. märtsil toimunud Kogumispäeviku grupi otseülekandes ka arutleti. Nimelt leidsid osalised, et:

  1. Rahatarkuse edastamisel peaks vanem olema ise eeskujuks
  2. Lastele tuleb seletada, kust raha tuleb ja mille peale seda kulutatakse
  3. Lapsed õpivad läbi mängude kõige paremini
  4. Laps peab õppima vastutust võtma
  5. Lapsed ei pruugi olla harjunud unistama ja soovima
  6. Tuleb lapsi julgustada olema ettevõtlik

Põhiline on ise olla teadlik, et vanema roll on last eluks ette valmistada. Laps õpib meie pealt ja jäljendab seda, mida ta näeb ja kuuleb. Seega on kõige tähtsam on olla ise eeskujuks.

Kui infot jagada, peaks minema lapse tasandile ja proovima neile huvitavate ja neid puudutavate eluliste näidetega selgitada millal õpitut elus vaja võiks minna. Väga hea seose sellega saab tuua täiskasvanute ja pensioni suhtest. Suur osa täiskasvanuid ei mõtle täie tõsidusega isegi veel 30 aastaselt pensionile, sest see tundub olevat veel kaugel. Sama on lastega – täiskasvanueluni tundub olevat veel nii palju aega.

Väga tihti tulevad rahaga seotud küsimused poes või täpselt sellises olukorras, kui ei ole mugav hakata asju seletama. Vastata tuleks alati mõtestatult ja proovida mõista, kas laps sai oma küsimusele arusaadava vastuse. Kui hetkel ei ole selleks aega või kannalikkust, võiks leppida kokku mingi teise aja lapse küsimustele vastamiseks.

Lapsed peaksid õppima oma elu eest ise vastutama. Liiga varakult ei sobi neid iseseisva eluga ehmatada, kuid tasapisi läbi mängude ja ülesannete, saab kasvatada laia silmaringiga edukaid noori täiskasvanuid.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.