Raha

Mida kujutab endast rahaärevus ning mis aitaks seda leevendada?

Raha pärast muretsemine on tavapärane, olgu seda palju või vähe.Foto: Canva

Kogumispäeviku podcast’is rääkisid psühholoog ja vaimse tervise portaali peaasi.ee koolitaja Elina Kivinukk ning Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juht Kati Voomets lähemalt rahaärevuse põhjustest ja selle vähendamisest. 

Raha üle muret tunneb aeg-ajalt igaüks, olenemata sellest kas seda on palju või vähe. Seega on mõnedes olukordades raha pärast muretsemine normaalne, kuid kui see kestab juba pikemat aega, võib see viidata rahaärevusele ning hakata mõjutama vaimset ja füüsilist tervist.

Mis viitab rahaärevusele?

Rahaärevus on pidev mure, hirm või ebakindlus rahaasjade pärast. „See võib väljenduda näiteks vältimises: sulle on saabunud arve, kuid sul pole julgust seda avada. Ebakindlatel aegadel, kus ei teata, kui suured võivad olla järgmiste kuude arved, on ärevus suurem,“ selgitas psühholoog Elina Kivinukk. Ta lisas, et vaimse tervise mõttes on püsivad ja ette prognoositavad summad paremad.

Lisaks võib rahaärevus väljenduda kehalistes reaktsioonides. „Näiteks kui loetakse uudiseid hinnatõusu kohta ning kehas tekib suurem pinge. Samuti kui tekib tunne, et ei taha uudiseid enam üldse lugeda,“ sõnas Kivinukk.

Rahamured tekitavad vaimse tervise probleeme

Pidev raha pärast muretsemine võib tekitada unetust ja halvemal juhul tuua kaasa vaimse tervise probleeme, isegi depressiooni. „Lisaks mõjutab see enesehinnangut: mõtled, mida see minu kohta ütleb, kui ma ei saa näiteks osta ravimeid või tervislikku toitu,“ sõnas Kivinukk. Pidev rahanappus võib mõjutada ka sõpradega suhtlemist ning viia üksilduseni.

Kuna rahast rääkimine on Eestis pigem tabu, siis ei kiputa rahamuresid lähedastega jagama. „Me ei taha näidata, et raha on meie elus tegelikult oluline, sest pelgame teiste hinnanguid ning sealt tekib omakorda häbitunne,“ rääkis Kivinukk. 

Nõuanded rahamuredega toimetulekuks

Kui tundsid end nendes näidetes ära, saad ärevuse leevendamiseks mõndagi ette võtta. Alusta oma rahakasutamise ja -kulutamise „mustrite“ kaardistamisest. „Kui mõttemustreid teadvustada ja esile kerkinud tundeid aktsepteerida, on võimalik oma rahakäitumist paremini kontrollida,“ soovitas Kivinukk. Lisaks tasub proovida ümberraamistamise tehnikat – mõelda, kuidas olukordi tõlgendada. „Näiteks mõelda saabuvast arvest kui tänupõhjusest, mitte kohustusest, ning sõnada endale, et olen selle rahaga midagi kasulikku teinud. Lisaks saab praegusel ajal kokkuhoidliku elustiili ümber raamistada keskkonnasõbralikku võtmesse: see, et kulutan teatud asjadele vähem, aitab ümbritsevat loodust hoida,” sõnas Kivinukk.

Rahamuresid aitab leevendada ka lähedaste toetus. „Näiteks kui oled poes ja soovid teha emotsiooniostu, siis helista mõnele sõbrale, kes pakub sulle tuge ost tegemata jätta,“ sõnas Kivinukk. Ta lisas, et oluline on olla enda suhtes heasoovlik ja leplik, sest praeguses ajas on palju määramatust ning kõiki asju ei saagi kontrollida ja ette teada.

Kuidas suurendada rahatarkust?

Rahatarkuse suurenemisega koos väheneb ka rahaärevus. Alusta oma kulutuste regulaarsest jälgimisest. „Näiteks broneeri kalendrisse iga nädal 15 minutit, mil tegeled rahaasjade ülevaatuse ja planeerimisega,“ sõnas rahaasjade teabekeskuse juht Kati Voomets. 

Oluline on ka koguda ja tekitada säästupuhver, mis oleks paari kuu kulutuste suurune. „Kui tead, et sul on olemas rahatagavara, annab see ebakindlatel aegadel meelerahu,“ ütles Voomets. Üks hea nipp on ostude edasilükkamine. „E-poes tasub ese vähemalt 24 tunniks ostukorvi jätta ja alles järgmisel päeval vajaduse korral see ära osta,“ soovitas Voomets.

Lisaks soovitas ta üle vaadata oma sotsiaalmeedia kontod ja igapäevase infovoo. „Tasub valida, keda sa sotsiaalmeedias jälgid. Kas neid, kes meelitavad sind tarbima või väärtustavad hoopis jätkusuutlikku elustiili?“ selgitas ta. Peale selle võiks kustutada rakendused, mida kasutatakse just emotsioonide ajel, näiteks toidutellimisplatvormid.

Soovitused vaimse tervise hoidmiseks, kui “kuu lõpp on käes”:

– Leia enda piirkonnast kontserdid, muuseumid ja üritused, mida saad tasuta külastada. Koosta plaan nende külastamiseks ja nautimiseks;

– Külasta raamatukogu. Sirvi huvipakkuvaid raamatuid kohapeal või laenuta teosed koju;

– Kujunda endale enesehinnangut toetav sisekõne. Näiteks: „Hoolimata enda ebakindlast rahalisest seisust olen saanud oma elus palju väärtuslikke kogemusi“;

– Hoolitse selle eest, et Sa magaksid regulaarselt. See on üks soodsaim võimalus enda vaimse tervise toetamiseks!

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.