Pangatehinguid jälgitakse mitmel erineval põhjusel. Nendeks on peamiselt rahapesu tõkestamine, terrorismi rahastamise tõkestamine või rahvusvahelised finantssanktsioonid. Kui panga süsteemid tuvastavad makses või selle selgituses midagi kahtlast, siis võidakse makse kinni pidada ja järelpäringuid teostma hakata.

Pangad jälgivad neid toiminguid, kuna finantsasutustele on sätestatud regulatsioonid ja seadused, kuidas tegutseda. Seetõttu võib mõni naljaga kirjutatud makseselgitus vallandada ahelreahtsiooni, kus jälgimisse võib sattuda nii makse sooritaja kui ka makse saaja.

Neid sõnu, mida võib ja ei või kasutada, avalikkusele arusaadavalt ei avaldata. Mõistlik oleks seega jälgida reeglit, et makse järel genereeritav maksekorralduse dokument on ametlik dokument ja selle peal olev info võiks olla korrektne. Igasugu naljatlevad makseselgitused võivad paksu pahandust tekitada.

Kui endal puudub ettekujutus, mis need sõnad olla võiks, siis võib loogiliselt mõelda ja välistada näiteks sõnad: pomm, relvad, terrorism, plahvatusohtlik jne. Tunduks, et kes ikka selliseid sõnu makseselgitusse paneb? Endale nalja pakkuvas olukorras ei pruugi lihtsalt pähe tulla mõte, et seda võiks mõni süsteem kuskil hoiatusena võtta.

Kinni on peetud näiteks makseid mille selgituseks on “püss”. See võib viidata slängis kaunile naisele või siis ka tulirelvale. Kunagi käis meediast läbi juhtum, kui makse peeti kinni, sest selgitusse oli pandud “African party”. Makse oli tehtud ülikoolis õppivale neiule, kes pakkus järeleaitamistunde Süüriast pärit välisõpilastele.

Kuigi võib tunduda, et kõiki koheldakse igaks juhuks kriminaalidena, siis nii see päris pole. Automatiseeritud süsteemid aitavad tuvastada varakult kaardipettusi või kontode kaaperdamist. Enamjaolt on need paika pandud meie kaitseks ja ebaausate tehingute tuvastamiseks. Ehk on ette tulnud olukord, kus välismaal kaardiga makstes olete avastanud, et kaart on ajutiselt blokeeritud? Tänu nendele süsteemidele kaitstakse panga kliente ja pangale usaldatud raha.