Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe kirjutab rahandusministeeriumi blogis, et hindade tõus on olnud tervikuna järsk ning sellel võiks olla kolm peamist põhjust. Seetõttu on inimeste pilgud suunatud ka riigi ja otsustajate poole lahenduste leidmiseks ning edasisteks juhtnöörideks, mida ta lähemalt lahti seletab.

“On täiesti loogiline, et ühiskonna pilgud on suunatud riigi poole ja oodatakse vastuseid, kuidas hinnatõusu leevendada ning sellega kaasnevate probleemidega toime tulla,” kirjutab Lättemäe.

Lättemäe sõnul kehtib antud olukorras nagu ikka majandusteooria alustõed ning lahkab seetõttu, mis võiks olla valitsuste ja keskpankade roll hinnakasvu ohjamisel.

Miks hinnad kiirelt tõusevad?

Blogis kirjutab Lättemäe, et hindade kasvul on kolm peamist põhjust – suurenenud nõudlus, tootmis- ja tarneraskused ning energia hinnatõus.

Esmalt toob ta välja, et sõjaeelselt on nii Eesti kui ka maailm koroonakriisi ajal aset leidnud majandustegevuste peatamistest kiiresti väljumas, suuresti ka pandeemiaperioodi stiimulipakettide toel, ja see tõstis hüppeliselt nõudlust kaupade ja teenuste järele maailmas. Nõudluse suurenedes hinnad reeglina kasvavad.

“Teiseks vähendasid tootmis- ja tarneraskused koroonaperioodil terves maailmas tööstuskaupade tootmiseks oluliste komponentide kättesaadavust ehk pakkumist. Kui kaupa on piiratud koguses, siis küsitaksegi klientidelt kõrgemat hinda. Ja kui nõudluse kiiret kasvu kombineerida samaaegse pakkumise vähenemisega, siis kasvavad hinnad eriti kiiresti,” sõnas Lättemäe. 

Lättemäe sõnul on ka geopoliitiline olukord maailmas ja sellest tulenevad majanduslikud otsused neid pakkumisprobleeme täiendavalt võimendanud, sh lisanud tööstuskaupadele ka toidutoormete hinnatõusu.

“Kolmandaks on tööstuskaupade ja toorainete hinnatõusu kõrval kiiresti suurenenud energia hind. Oluliselt on kasvanud toornafta ja maagaasi hinnad maailmaturul, millest viimane andis Euroopas tõuke ka elektrienergia kallinemisele,” ütles Lättemäe ning lisas, et Eestis on kõik need kolm tegurit olnud võimendatud.

Mida riik teha saab?

Lättemäe leiab, et nõudluse kasvust tingitud inflatsiooni korral on mõistlik nõudlust pidurdada ning on mõistlik otsida võimalusi pakkumise suurendamiseks. Küll aga on tänased probleemid tulnud ülemaailmsetest oludest, mille puhul toimub inflatsiooniga võitlemine samuti rahvusvaheliselt.

“Eesti puhul eelkõige euroalal Euroopa Keskpanga poolt, sest Eesti üksi ei suuda rahvusvahelist, nõudluse ja pakkumise tasakaalu maailmaturul kuigivõrd mõjutada. Siin saame riigina tegeleda eelkõige kohaliku inflatsioonispiraali vähendamisega, kuid rahvusvahelise hinnatõusu tasalülitamine pole meie võimuses,” selgitas Lättemäe. 

Inflatsioonga võitlemiseks on keskpankadel meetmeks üldiselt laenuintresside suurendamine, et nõudlust pidurdada. Valitsused teevad seda läbi riigieelarve kulutuste suurendamise ja vähendamise.

“Kiire inflatsiooni taustal toimuva eluasemeintresside tõusu võimalus kõlab küll üpris julmalt, aga just selles suunas on keskpangad finantsturgude hinnangul ka aasta-kahe jooksul liikumas,” leidis Lättemäe.

Lättemäe lisas, et riikidel reeglina ei ole suuri tööstuskaupade, toorme- või energiavarusid, mida kiirelt turule paisata mistõttu on riikidesiseselt võimalik regulatsioonide ja piirangutega pakkumist ja nõudlust mõjutada. Kõikide nende meetmete miinuspooleks on aga see, et nad hakkavad vilja kandma alles pikema aja pärast.

Maksude langetamine ei tundu olevat lahendus

Lättemäe räägib ka maksude langetamisest, kuna see on mitmel korral poliitotsustajatel kõneluste alla tulnud. Sellegipoolest leiab ta, et selline meede pole kolmel põhjusel tõhus – maksude langetamine ei tegele inflatsiooni algpõhjusega, maksude alandamisel võib olla nõudlust suurendav mõju ja selline meede on rahalises mõtte ebaeffektiivne.

“Meetmega kaasneb püsiv rahaline kulu riigieelarvele. Teised inflatsiooni ohjamise meetmed (intresside tõus, riigieelarve defitsiidi vähendamine, regulatsioonide muutmine pakkumise ja konkurentsi kasvu soodustamiseks) ei oma suurt rahalist kulu. Pigem vastupidi, keskpankade tulud kasvavad laenudelt teenitava intressitulu võrra ning riigieelarve defitsiidi vähendamine aeglustab riigi võlakoormuse kasvu,” selgitab Lättemäe.

Madala hinnataseme tagab majanduses tervikuna fiskaalpoliitika osakonna juhataja sõnul see, kui lasta majandusel endal kohaneda uue hinnatasemega.

“Tegelikult on vaja muutuda energiatõhusamaks, ettevõtjatel hajutada tarneriske, leida viise tootmise tõhustamiseks ja suurendada investeeringuid energiapakkumise kasvuks. Hinnasignaalid annavad vajalikud ajendi turule nende teemadega tegelemiseks. Laiaulatuslike ja kõiki osapooli hõlmavate toetuste puudus on ka see, et riigi sekkumine muudab ostjad ja müüjad laisemaks, et turuajendite teel hinnasurveid leevendada,” rääkis Lättemäe blogis.