Swedbanki ökonomist Liis Elmik kirjutas panga blogis, et juulis kiirenes hinnatõus Eestis veelgi, ulatudes aastases arvestuses juba 23 protsendini, kuid Swedbanki klientide keskmine netopalk on viimastel kuudel tõusnud hindadest kaks korda aeglasemalt, 11 protsendi võrra.

“Ka pensionite tõus ei ole suutnud hindade kasvuga sammu pidada. Hinnatõus on keskmisest veelgi suurem väiksemate sissetulekutega peredes, kus hinnatõusu peasüüdlased elektri- ja küttearved, moodustavad pere eelarvest suurema osa,” kirjutab Elmik.

Langust nähakse jaemüügi kahanemise järgi: “Maht kahanes juunis eelmise aastaga võrreldes ühe protsendi võrra. Selle põhjuseks on esmatarbekaupade – toidu ja autokütuse – ostetud koguste vähenemine. Tarbimist on mõnevõrra suurendanud Ukraina sõjapõgenikud,” ütleb ökonomist ning lisab, et sõjapõgenikke on praeguseks Eestisse jõudnud 48 000 ehk Eesti suuruselt kolmanda linna Narva jagu.

“Tarbimise kasvu pidurdab turismisektori aeglane taastumine. Välisturiste on Eestis ligi poole vähem kui enne koroonakriisi algust,” tõdeb Elmik blogis ning lisab, et müügimahtude kahanemine on siiani olnud pigem tagasihoidlik arvestades hinnatõusu. Sügisel ootab ta aga tarbimise mahtude langemist veelgi, kuna siis hakkavad kõik ka oma küttearveid saama.

“Swedbanki kaadimaksete statistika näitab, et vaba aja veetmisega seotud teenuste müügimahud on kasvanud ka hinnatõusu arvestades. Teatrid, kontserdid ja kodukohvikud on rahvast täis ning nädalavahetuseks on turistil majutust raske leida. Koroonapiirangute kadumine, keskmisest soojem ja päikselisem ilm ning jaanide pikk nädalavahetus avaldasid meelelahutuse valdkonna juunikuu käibele positiivset mõju,” selgitab Elmik suvekuude tarbimiskasvu põhjuseid.