Uuringust ilmnes, et 21% Eesti inimestest võtab sel talvel ette puhkusereisi välisriiki, 11% valib puhkuseks sihtkoha Eestis, 29% inimestest ei tea veel, kas ja kuhu nad puhkusereisile sõidavad, ning 39% inimestest sel talvel puhkusereisile ei lähe.

If Kindlustuse isikukindlustuse tootejuhi Kairit Luhti sõnul tunnevad inimesed pärast suuremat pandeemiaaega reisimise vastu järjest enam huvi.

„Kõige rohkem soovitakse külastada põnevaid linnu ja minna sooja kliimasse, samuti huvitavad inimesi matkamine ja kultuuriüritused. Kuigi talviti räägitakse tihti just suusareisidest, siis tasub märkida, et kõigist sel talvel puhkusereisi ette võtvatest inimestest plaanib suusatama või lumelauatama minna ainult 13%, ehk ülejäänud soovivad oma reisilt midagi muud,“ selgitas Luht.

Uuringu tulemustest selgus, et võrdselt palju tahavad reisida nii mehed kui ka naised. Meeste hulgas on pisut populaarsemad suusareisid ja naiste seas soe kliima, aga laias laastus on eelistused vägagi sarnased. Suuri erinevusi pole ka eestlaste ja teiste rahvuste soovide vahel.

Küll aga sõltuvad reisiplaanid inimeste sissetulekutest. Kõrgeima sissetulekuga inimestest (pereliikme kohta kuu sissetulek üle 1200 euro) läheb sel talvel välisriiki puhkama 32%, väikseima sissetulekuga inimeste puhul (sissetulek pereliikme kohta kuni 700 eurot) on see näitaja aga 11–12%.

Noorte seas on väga populaarne külastada naaberriike. Eesti noortest vanuses 18–24 aastat soovib sel talvel lähiriikidesse reisida 16 protsenti. Teistest vanusegruppidest plaanib sellist puhkusereisi vaid 3–8% vastanutest, pigem eelistavad vanemad inimesed kaugemale reisida. Nooremate vastajate seas on väga populaarsed suusapuhkused, seevastu soojas kliimas puhata soovivad nad talvel märksa vähem kui vanemad kaasmaalased.

Tähele tasub panna seda, et ükskõik milline välismaine sihtkoht või tegevus reisiplaani võtta, siis enda kindlustamine on alati vajalik. „Paraku kogeme ikka ja jälle juhtumeid, mis näitavad, et ka lähiriikidesse tasub alati minna reisikindlustusega. Kui näiteks pagasiga seotud või reisitõrke kahjusid võib mõõta sadades või tuhandetes eurodes, siis meditsiiniteenuste eest tuleb kahjuks mõnikord tasuda ka kümneid tuhandeid eurosid või rohkemgi,“ lisas Luht.

Balti riikide elanike võrdluses soovivad kõige enam sel talvel välisriikidesse reisida lätlased (23%), järgnevad eestlased (21%) ja leedukad (16%). Viimased eelistavad teistest sagedamini siseturismi. Kui suusareisi võtab kõigis kolmes riigis ette sama palju ehk 13% reisijatest, siis soojadesse maadesse kipuvad eestlased rohkem kui lõunanaabrid.

If Kindlustuse poolt Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales pisut rohkem kui 1000 inimest igast riigist.