Mai lõpust hakkab kehtima tarbijakaitseseaduse muudatus, mis teeb kaupmeestele kohustuslikuks hinnaalanduskampaaniates kuvada ka toote varasem hind. Tundub, nagu seda tehti ennemgi? Mis siis muutus?
Muudatused tulevad Euroopa Liidu direktiivide üle võtmisest meie võlaõigus- ja tarbijakaitseseadusesse. Kokku võetakse üle neli direktiivi, mis hakkavad kehtima 28. maist.
„Muudatuse peamine eesmärk on muuta tarbijatele ostlemine selgemaks ja läbipaistvamaks, mis puudutab ka internetipõhiseid kauplemiskohti. Nende all mõeldakse keskkondi, mis vahendavad teiste ettevõtete pakkumisi – nagu näiteks kaup24.ee, osta.ee, Amazon, eBay, booking.com ja paljud teised. See korrastab ühtlasi ka nii veebipõhiste otsinguvõimaluste kasutamist kui ka tarbijatele pakkumiste kuvamise ja hinnaalanduskampaaniate loogikat,“ kommenteeris Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät.
Millised on olulisemad muudatused, mida sa tarbijana peaksid teadma?
Üks oluline muudatus on, et hinnaalanduskampaaniates tuleb edaspidi kuvada ka varasem toote hind. Varasemaks hinnaks on alandamisele eelnenud 30 päeva jooksul kohaldatud madalaim hind. Erand tehakse uutele ja kiiresti riknevatele kaupadele – siis tuleb kuvada eelneva seitsme päeva madalaim hind.
„Sooduskampaaniate arvule ei ole piirangut, võid teha 30 päeva jooksul kasvõi mitu kampaaniat, arvestama peab aga, et iga kord tuleb soodushinda märkides välja tuua/aluseks võtta eelneva 30 päeva madalaim hind. Arvesse lähevad kõik allahindlused sel perioodil, olenemata kampaania pikkusest või eesmärgist,” selgitas Väät
Ta tõi välja, et tõenäoliselt saaks teha koguseliste või püsikliendipakkumistega erandeid või ka toote omaduste halvenemise puhul. “Näiteks ostes kaks reha, saad kolmanda tasuta või kui banaani realiseerimistähtaeja lähenedes alandatakse hinda 50 protsenti. Sel juhul ei pea tooteid arvestama järgmise üldkampaania ajal varasema soodushinna hulka.“
Veel olulisi muudatusi:
- Internetipõhise kauplemiskoha pidaja kohustub edaspidi esitama teavet pakkujaks oleva isiku kohta, kas pakkujaks on kaupleja või teine tarbija.
Näiteks: osta.ee peab selgelt välja tooma, kas pakkuja on ettevõtja või eraisik. - Veebipõhise otsingufunktsiooni pakkujale tekib kohustus esitada teave peamiste parameetrite kohta, mille alusel kujuneb tarbija otsingu tulemusena esitatav pakkumiste järjestus.
Näiteks: kui eespool kuvatakse makstud positsioone, tuleb sellest teavitada tarbijat. - Keeld on müüa edasi internetirobotite abil hangitud pileteid ja jätta mulje, et kauba kohta esitatud arvustused on kirjutanud tegelik tarbija ehk antud toote varem ostnud isik.
- Avalikustada tuleb makstud reklaam ning kõrgema koha eest makstud reklaam otsingutulemuste järjestuses.
Tingimus: Avalikustamine peab olema selge, nähtav, mitte peidetud müügitingimustesse.
„Antud muudatus puudutab kõiki ettevõtjaid, kes pakuvad võimalust otsida veebipõhiselt tooteid, näiteks internetipõhised kauplemiskohad, otsingumootorid ja võrdlussaidid. Kui müüd aga enda toodetud, nii-öelda oma kaupu, siis võid neid eespool kuvada,“ märkis Väät.
Trahvid on krõbedad
Karistusnormid on direktiividest tulenevad, mis peaksid mõjuma tõhusalt, proportsionaalselt ja hoiatavalt. Küll aga võidakse laiaulatusliku rikkumise eest trahvida päris suurelt. Nimelt kui mitmes liikmesriigis tehakse rikkumine võib trahvida 4 protsendi suuruse summaga aastakäibest või vähemalt kahe miljkoni euroga. Tuuakse välja, et selline trahv tuleks siis, kui tarbimise tüüptingimused on tarbijat ebamõistlikult kahjustavad või võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid rikutakse.
Lepingueelse teabe andmise kohustuse rikkumise puhul, ka teabe mitteandmise korral, võib ettevõtjat trahvida kuni 400 000 euroga. Ka väärtteo eest on ülemmäärade karistussummad krõbedad: kehtiva 50 000 euro asemel 400 000 eurot.
