Palgakasv kiirenes teises kvartalis 10 protsendini, kuid prognooside järgi taastub ostujõud eelmise aasta tasemele alles 2026. aastaks.

Palgakasv oli viimati kahekohaline enne viimast suurt majandus- ja finantskriisi 2008. aastal, kommenteerib Liis Elmik, Swedbanki vanemökonomist. “Keskmine palk tõusis suhteliselt kiiresti kõigis valdkondades. Kõige rohkem kerkis töötasu majutuses ja toitlustuses. See valdkond on nautinud erakordselt head suve. Keskmine palk suurenes märgatavalt ka tööstuses, kus on käibe kasv seni samuti tugev olnud.” 

Ta nendib, et hinnad tõusid palkadest kaks korda kiiremini. Üksikutes valdkondades kasvas keskmine palk siiski hindadega samas tempos või isegi rohkem – näiteks paberitööstuses, teaduses, reklaaminduses ja büroohalduses. 

“Palgakasvu taga on ettevõtete kiire käibe kasv, tööjõupuudus, alampalga tõstmine ja töötajate poolne surve, kes ei soovi elatustaseme langust nii kiire hinnatõusu tõttu,” sõnab Elik ning lisab, et Ukrainlased on tööjõupuudust leevendanud vähe. Tema sõnul on siiani Töötukassa kaudu töö leidnud ligi 4000 sõjapõgenikku ning rakendust otsib veel 5000 ukrainlast.

“Swedbanki hinnangul tõuseb keskmine brutopalk sel aastal 10 protsendi võrra. Järgmisel aastal aeglustub palgakasv 7,5 protsendini. Kiire hinnatõusu tõttu väheneb keskmise palgasaaja ostujõud sel aastal ligi kümnendiku võrra,” arvab Elmik ning eeldab, et järgmisel aastal peaks keskmine netopalk taas hindadest kiiremini kasvama. Selle põhjusteks arvab olevat tulumaksuvaba miinimumi tõstmist ning seetõttu eeldab ostujõu taastumist eelmise aasta tasemele 2026. aastaks.