Tarbija

Toiduainete madalam käibemaksumäär annaks tarbijatele olulise võidu

Eestis on toidukaupade käibemaksumäär Euroopas lausa üks kõrgemaid.Foto: Scanpix

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles toiduainete käibemaksu teemat kommenteerides, et enamikes Euroopa Liidu liikmeriikides on toidule kehtestatud madalam käibemaksumäär ning see annaks ka Eestis tarbijale olulise võidu.

„Oleme korduvalt teinud ettepanekut langetada põhitoiduainete käibemaksumäära, kuid kahjuks pole sellega ükski varasem valitsus arvestanud,“ sõnas Sõrmus.

Tema sõnul pooldab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda põhitoiduainete käibemaksumäära langetamist sarnaselt enamuse teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, kus toiduainetele rakendatakse soodsamat käibemaksumäära. „EL-is ei rakenda toidule soodsamat maksumäära lisaks Eestile vaid kolm liikmesriiki. Peame käibemaksumäära langetamist oluliseks eriti nüüd, kus toiduainete hinnad on kiiresti kasvanud ja võivad veelgi tõusta. Põllumajanduskoda on läbi aastate korduvalt teinud ettepaneku põhitoiduainete käibemaksumäära langetamiseks, kuid kahjuks pole sellega ükski varasem valitsus arvestanud,“ tõdes ta.

Toidu peale kulutatakse majapidamistes peaaegu et kõige rohkem raha

Sõrmus juhtis tähelepanu asjaolule, et toit moodustab Eesti leibkondade eelarves kõige suurema osa, statistikaameti andmeil on toidule kulunud 21 protsenti väljaminekutest. „Tarbijahinnaindeks tõusis juunis aasta varasemaga võrreldes 22 protsenti, sealjuures toidukaupade ja mittealkohoolsete jookide hind üle 19 protsendi. See paneb tarbijad tõsise surve alla ja sunnib tarbimisotsuseid üha hoolikamalt kaaluma,“ selgitas koja juhatuse esimees. „Paraku tähendab see ka, et tarbija hakkab eelistama odavamat toitu, mis tihtilugu on kas imporditud või madalama kvaliteediga. Näiteks lihatoodete puhul teeb ligi 45 protsenti ostjatest valiku ainult ja ainult hinna põhjal. Nende jaoks on kauba päritolu ja ülejäänud parameetrid teisejärgulised.“

Ta lisas, et kuna jaeketid ostavad sisse võimalikult soodsa hinnaga kaupa ja imporditud toidu hinnatase on paljudel juhtudel madalam kui Eestis, siis võib eeldada, et import siinse kiire inflatsiooni tingimustes ainult suureneb. See aga mõjutab nii kohalike ettevõtete ja tarbijate hakkama saamist, tervislikust toitumisest ja muudest teguritest rääkimata.

Sõrmus tõi välja, et eestlased eelistavad küll kodumaist toitu, kuid on samas väga hinnatundlikud. „Konjunktuuriinstituudi toidukaupade ostueelistusi ja hoiakuid käsitlev 2020. aasta uuring toob välja hinnatundlikkuse olulisuse – 50 protsenti vastanutest pidas hinda väga tähtsaks. Kodumaisust pidas toidu ostuotsuse tegemisel väga oluliseks 33 protsenti vastanuist. Kodumaist päritolu toitu eelistas 2020. aastal osta 74 protsenti vastanutest. Uuring toob välja, et kodumaise toidukauba eest ei olda enamasti nõus maksma kõrgemat hinda võrreldes importtoiduga. Lisaks ei saa paljud pered niigi soovikohast toitu endale lihtsalt lubada,“ selgitas Sõrmus tarbijavalikute tagamaid.

Eesti on samal ajal Euroopas üks väheseid riike, kus toidule ei kehti madalamat käibemaksu. Veelgi enam, Eestis on toidukaupade käibemaksumäär Euroopas lausa üks kõrgemaid.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.