Pakiveoteenustega on kokku puutunud enamik Eesti elanikest, vaid 8 protsenti ei ole viimase poole aasta jooksul postipakke ise saanud või saatnud, selgub Kantar Emori iga-aastasest pakiveoteenuste uuringust.
Pärast koroonapandeemia esimest lainet 2020. aasta kevadel ei ole pakiveoteenuste kasutajaskond enam märkimisväärselt laienenud, olles praegu 92 protsendi tasemel. Pakke on saanud 89 protsenti ning ise pakke saatnud 35 protsenti elanikest, teatas Kantar Emor.
Paki saajaid on enam alla 49-aastaste, maapiirkonna ja kõrgema sissetulekuga elanike seas. Pakke saadavad aga rohkem naised, eestlased ja 25 kuni 49-aastased.
Kõige rohkem saadetakse pakke mugavasse pakiautomaati
Kõige populaarsem viis pakkide saamiseks ja saatmiseks on pakiautomaat, mille vahendusel on pakke poole aasta jooksul saanud 86 protsenti Eesti elanikest ning ise on paki saatnud 32 protsenti elanikest.
Kulleriga on pakke saanud 37 protsenti ning ise saatnud 3 protsenti elanikest. Postkontoris on pakil järel käinud 20 protsenti ning pakke sel viisil saatnud 5 protsenti elanikest. Aastaga on postipaki saamisel oluliselt kahanenud nii kulleri kui ka postkontori kasutajaskond.
Tähtsaimaks kriteeriumiks pakiautomaaditeenuse pakkuja valikul on automaatide asukoht – kõige enam eelistatakse automaate kodu lähedal, kuid enamikule sobib ka see, kui pakiautomaat asub nende igapäevasel liikumistrajektooril. Tähtsuselt järgneb postipaki kättetoimetamise kiirus, mis peaks viiest kasutajast nelja hinnangul mahtuma kolme tööpäeva sisse.
Kindel turuliider on jätkuvalt Omniva pakiautomaat, mille turujõud moodustab 39 protsenti. Omniva eristub turul kõige laiema pakiautomaatide võrgustikuga ning on uuringu alusel maineliider ka autoga lihtsasti ligipääsetavuse ning teekonna jälgimise võimaluse poolest.
Teist kohta hoiab SmartPost Itella 28-protsendise turujõuga. Tegemist on maineliidriga paki kättetoimetamise kiiruse, teenuse hinna-kvaliteedi suhte, soodsa hinna ning probleemide lahendamise professionaalsuse osas.
Kolmandal kohal on DPD Pickup pakiautomaat 14-protsendise turujõuga, mis on alates koroonaepideemia algusest turuosaliste seas suurimat kasvu näidanud.
