Toetused ja hüvitised

Ametiühingud leiavad, et teisest päevast haiguse hüvitamine peab jätkuma ka edaspidi

Teisest päevast haiguspäevade hüvitamine on kasulik olnud, mistõttu seda soovitakse jätkata ka edaspidi.Foto: Canva

Teisipäeval kogunenud Ametiühingute Keskliidu juhatus otsustas ühehäälselt toetada kehtiva haiguspäevade hüvitamise korra muutmist alaliseks, kus haiguspäevade hüvitamine algab teisest haiguspäevast. Ajutine kord kehtib 2022. aasta lõpuni.

Töötajasõbralikum haigushüvitise maksmine soosib koju jäämist esimeste haigustunnuste ilmnedes, on lühendanud töölt eemal viibimise aega ning kahandanud Haigekassa ja tööandjate kulusid. Inimesed on harjunud hoitud eluviisiga ning ootavad, et haigushüvitise kehtiv kord muudetaks uuest aastast püsivaks.

„Töötajate tervisekäitumist sooviti mõjutada ning see muutus kiiresti. Täna on inimesed valmis kiiresti tööle naasmiseks enda tervendamisega kohe alustama. Seetõttu on küll tõusnud haiguslehtede arv, kuid need on lühiajalised. Inimesed on tervemad, teadlikumad ja võib väita, et ka kaaslaste suhtes hoolivamad,“ rääkis ametiühingute Keskliidu esimehe Jaan-Hendrik Toomel.

Juba aastaid tagasi koguti haigushüvitiste toetuseks allkirju

Toomel rõhutas, et ametiühingud kogusid haigushüvitiste taastamise toetuseks seitse aastat tagasi 24 889 allkirja. „Juba siis soovisid töötajad jätkata täna harjumuspäraseks muutunud haiguspäevade hüvitamise viisiga. Võib öelda, et nii pika aja peale on neil tekkinud selleks õigustatud ootus. See ootus tähendab tervemat olevikku ja pikemalt elatud elu. Hooligem siis riigi ja tööandjate rahakotist ning inimeste tervisest,” kutsub Toomel üles jätkama senise haigushüvitise korraga. 

Mida pikem on töökatkestus, seda suurem on saamata jäänud tulu ja eelarveauk ettevõttele. Seetõttu on töötaja tervis samavõrd tööandja kui töötaja ressurss. 2009. aasta majanduskriisi ajal muudetud haiguspäevade hüvitamise kord tõi kaasa pika perioodiga haiguslehed, haigena tööl meeskonna nakatamise ning kehvema tervise. Kokkuvõttes kasvas nii tööandja kui riigi rahaline koormus. Ametiühingud soovivad seetõttu ajutise töövõimetuse hüvitamise korra alalist kehtestamist. 

Ajutise haiguslehtede hüvitamise korra eesmärk vähendada inimeste haigena tööl käimist ja piirata ohtlike nakkuste levikut. Alaliseks muutmiseks on Haigekassa 2023. aasta eelarvesse planeeritud ligikaudu 30 miljonit eurot.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.