Toetused ja hüvitised

Mis meetmeid on Euroopa Liidus ja Eesti siseselt välja pakutud, et energiahindade mõju leevendada?

Energiakriis vajab üleeuroopalist lahendamist.Foto: Scanpix

Eelmisel nädalal peeti Euroopa Liidu liikmesriikide arutelu, mille järel võiks oodata sel nädalal, ehk isegi homme, Euroopa Komisjonilt konkreetseid õiguslikke ettepanekuid, kuidas energiahindu vähendada. Mis ettepanekuid viis sinna Eesti ja mis otsused sealt tulla võivad?

Nii rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, kui ka majandus- ja taristuminister Riina Sikkut ütlesid eelmine nädal, et kõrged elektrihinnad vajavad Euroopa Liidu tasemel kiiret tegutsemist. Mõlemad ministrid väljendasid, et eelkõige on vaja säilitada ettevõtete konkurentsivõime ja inimeste toimetulek.

Sikkut ütles, et Eesti toetab läbirääkimistel elektrihinna lahtiühendamist kõrgetest gaasihindadest. See tähendaks seda, et gaasijaamade mõju elektrihinna kujunemisel oleks väiksem. Kõige olulisemaks muudatuseks peab Eesti aga ajutise heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi muutmist. “Süsinikuheitmete hind moodustab elektrihinnast märkimisväärse osa ning selle süsteemi muutmine või süsinikukvoodile ajutiselt hinnalae seadmine võib pakkuda leevendust elektrihindadele,” ütles Sikkut.

Peamiselt on elektrihinnad kõrged tänu kerkivale gaasihinnale, olenemata kas elektrit toodetakse gaasist või mõnest muust allikast. Seetõttu oli Euroopa Komisjoni eelnõus ettepanek tuuleparkidele, tuuma- ja söejaamadele elektri hinnale hinnalae kehtestamiseks.

Postimehes avaldati, et eelnõu kohaselt mõeldi hinnalaeks kehtestada 200 eurot megavatt-tunni kohta nendele elektritootjatele, kes ei tooda elektrit gaasiga ja kes gaasi kõrgest hinnast tingituna kõrget kasumit teeniks. Samuti sisaldas eelnõu ettepanekut vähendada tipptarbimise aegadel elektritarbimist viis protsenti.

Oluline on riikide vaheline koordinatsioon ja üldine kulutuste vähendamine

Pentus-Rosimannus peab oluliseks riikidevahelist koordinatsiooni ja koostööd, et elektrihinna leevendamise meetmed oleks tõhusad ja ei tekitaks negatiivseid kõrvalmõjusid. “Oma meetmete kujundamisel oleme lähtunud sellest, et tagada varustuskindlus ja inimeste toimetulek,“ ütles rahandusminister.

Eestis töötatakse välja toetusmeetmed hinnamõjude leevendamiseks, nagu eelmisel aastal ning ühtlasi proovitakse vähendada kulutusi asutuste ja ka riigiasutuste tasemel. Riigihalduse minister Riina Soloman tõi välja, et energiakulude vähendamiseks arutatakse võimelikke lahendusi nii omavalitsustega kui jälgitakse teistes riikides kasutusele võetavaid meetmeid.

“Oleme vaadanud mujal plaanitut ja soovime välja arvutada erinevate meetmete mõju. Üldiselt on kõik sellised tegevused, mis ka päriselt aitaksid säästa, ebamugavad või raha nõudvad,“ nentis Solman. „Näiteks on Hispaania ja Saksamaa kehtestanud avaliku sektori ruumes 19 kraadise temperatuuri ülempiiri, samuti on Saksamaal keelatud riigi hoonete ja monumentide välisvalgustus ning piiratud on tänavavalgustust öötundidel. Itaalia aga lühendas oma kaupluste lahtiolekuaegu,“ nimetas ta.

Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja Kaie Karnioli sõnul kaalutakse võimalike kokkuhoiukohtadena peamiselt muudatusi, mis puudutavad töökorralust ja -tingimusi hoonetes. „Jutuks on olnud büroodes temperatuuri alandamine, seadmete ja elektroonika kasutuse üle vaatamine, kaugtöö laiem rakendamine, näiteks teha üks kontorivaba päev nädalas. Meil on pärast paari kriisiaastat asutustes palju tühje töökohti nagunii ning kasutuseta ruumes saaks vahepeal kütte- ja ventilatsioonisüsteemide töö viia miinimumini. Abiks on kindlasti ka kõikvõimalikud väiksemad muutused.“

Rahandusministeeriumi plaanib riigiasutustele mõeldud suuniste ja lahendustega välja tulla septembri lõpuks.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.