Eelmise aasta lõpuks hakkasid kerkima energiahinnad, mis detsembris jõudsid kriitilise piirini, kui riik pidi sekkuma ning leidma viise oma rahva toetamiseks arvete tasumisel. Energiahüvitise loomisel ja välja maksmisel on aga üks probleem – me ei tea kas seda kasutatakse päriselt energiaarvete tasumiseks või ostetakse selle eest muud kaupa.
Uurisime Eesti Energiast juba varasemalt kuidas on lood inimeste arvete tasumisega ja kas on täheldada rohkem hätta jäämist, kuid pidevalt saime kinnitust, et võlgnike arv märkimisväärselt kasvanud ei ole.
“Pigem on näha hetkel positiivset tendentsi – võlglaste arv oli detsembris väiksem kui novembris,” ütles Eesti Energia klienditeenuste kommunikatsioonijuht Lilian Eylandt jaanuaris.
Kui küsisime kuidas on kevade hakuni toime tuldud ja kas tundub, et energiahüvitised on asja ette läinud vastati sellepeale, et teenuste tasumisega on hästi toime tuldud.
“Klientide kiituseks tuleb öelda, et seni on teenuste eest tasumisega hästi toime tuldud ning võlglaste arv ei ole kasvanud. Kindlasti on riiklikest toetusmeetmetest paljude inimeste jaoks kasu olnud,” lisas Eylandt.
Pealtnäha näib, et kiirelt kokku pandud riiklik toetusmeetmestik on siiski majapidamistele leevendust pakkunud ja võlgu aidanud vältida. Lõpuni välja me selles aga kindlad olla ei saa, kas toetusmeede on abiks olnud või majapidamised on suutnud muudmoodi oma kulusid kontrolli all hoida.
