Lõpuks ometi on väljas kevadine ilus ilm, mis viib mõtted kiuste töölt eemale. Puhkuseplaanide tegemisel peab paraku ikka arvestama oma võimalustega ja ka seadusega. Paljudele on ehk jäänud segaseks, millal nad puhkust võtta võivad, kui palju puhkust antakse ja selle eest makstakse.
Eestis reguleerib puhkuseid puhkuseseadus, kus on selgelt kirjeldatud millal ja kuidas puhkuse andmine käib. Puhkusetasude arvestamise loogika on kirjas puhkusetasu arvestamise korras. Erinevaid puhkuseliike on mitmeid, kuid enamus tööinimestele on üldiseks puhkuseliigiks ikka põhipuhkus.
Põhipuhkus
Põhipuhkust tuleb anda töötatud aja eest ja arvestatakse ühe kalendriaasta järgi (1.01 kuni 31.12). Puhkusetasu saab küsida enne puhkust või peale puhkust koos kuupalgaga. Mõni töökoht on oma puhkuste kalendri tegemisel väga detailsed ja tahavad, et kõik töötajad aasta alguses juba oma aasta puhkused kirja paneks. See on tegelikult ka tööandja õigus seda nõuda.
Seejuures on oluline, et kui mitu inimest soovib samaaegselt puhata, siis tööandja peab eelistama alati alaealiste laste vanemaid. Näiteks siis, kui neil ei ole võimalik töö iseloomust sõltuvalt lubada mitut inimest samaaegselt puhkama.
Põhipuhkuse pikkus on üldiselt 28 kalendripäeva ning seda tasu arvestatakse keskmise kalendripäeva tasu järgi. See tähendab, et kui oled olnud haige, siis sinu tasu on mingil ajaperioodil väiksem. See mõjutab samuti keskmise kalendripäeva tasu arvestust.
Puhkuse andmise puhul arvestatakse:
- töötatud aega
- ajutise töövõimetuse aega
- puhkuse aega
- aeg, mil töötajate esindaja esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaida
- muu aeg, milles pooled on kokku leppinud
Rahvuspühad ja riigipühad puhkuseaja arvestusse ei kuulu. See tähendab, et kui sinu puhkus langeb sellisele nädalale, kus on üks või mitu vaba päeva püha, siis puhkus pikeneb nende päevade võrra.
Esimest puhkust tohib ametlikult küsida alles peale poolt aastat töötamist. Samas, kuna puhkuseid arvestatakse kalendriaasta järgi, siis poolte kokkuleppel võib esimese puhkuse võtta ka siis kui aasta läbi hakkab saama, vastavalt töötatud päevade arvule.
Ette on nähtud, et iga töötaja peab saama ühe kalendriaasta jooksul vähemalt 14 järjestikust päeva puhata. Ülejäänud puhkused võiks olla 7 päeva pikkused, kuid kokkuleppel tööandjaga võib neid lühendada või pikendada. Paljud ei tea, ja seda ei tule ka tihti ette, et tööandja võib keelduda puhkuste jupitamisest.
Puhkusepäevad aeguvad, kui neid ei kasuta
Kuna puhkust arvestatakse kalendriaasta järgi, siis eeldatakse, et iga inimene kasutab oma puhkuse ühes kalendriaastas ära. Tuleb ikka ette juhuseid, kus kogu puhkust ei kasutata ja sellisel juhul lükkub puhkus edasi järgmisesse aastasse.
Nüüd on oluline tähele panna, et näiteks 2021. aasta puhkust saab kasutada 2021. aasta ja 2022. aasta jooksul. Kui sul on 2021. aastast järgi puhkusepäevi, oleks mõistlik puhkuse välja võtmisel öelda, et sa kasutad esmalt need päevad ära, sest vastasel juhul lähevad ehk kasutusse 2022. aastal väljateenitud puhkusepäevad. Juba 2023. aasta 1. jaanuariga 2021. aasta puhkusepäevad aeguvad.
See kuidas pooled omavahel kokku lepivad, mis aasta puhkusepäevi kasutatakse on nende enda reguleerida. See tähendab, et ise peab olema hoolas ja veenduma, et märgitakse ära ikka varasemalt väljateenitud puhkus.
Puhkuse aegumine peatub teatud juhtudel, kui näiteks inimene kasutab emapuhkust, lapsendajapuhkust, vanemapuhkust, läheb ajateenistusse või on asendusteenistuses. Puhkuse aegumine peatub selleks ajaks, mil inimene viibib eelnimetatud puhkustel või teenistuses.
Kasutamata puhkuse eest makstakse rahas vaid siis, kui tööleping lõppeb ja inimesel on selleks ajaks kasutamata jäänud puhkusepäevi. Kui inimene on ette kasutanud oma puhkusepäevi, arvestatakse see lõpparvest lihtsalt maha.
