Koolivaheaeg on alanud ja haridustöötajate puhkus seega samuti. Haridustöötajad saavad 35 kuni 56 päeva põhipuhkust ning on aasta lõikes kõige enam puhkust teenivad töötajad, peale puhkusel olevate lapsevanemate. Kellel aga peale haridustöötajate on õigus veel vähemalt 35le päevale põhipuhkusele?

35 päeva põhipuhkust peab võimaldama töötavatele alaealistele ning osalise või puuduva töövõimega töötajale. Eriti oluline on seda märgata nüüd koolivaheajal tööle suunduvate alaealiste puhul, kuna sel juhul koguneb neile igakuiselt puhkusepäevi rohkem välja maksmisele, kui tavatöötajatel.

Osalise või puuduva töövõimega isikud peaksid olema oma tööandjat enda töövõimest olema teavitanud, et puhkust saada kasutada. Tööandjatele on üldiselt selle puhkuse andmine ilma lisatasudeta, kuna osalise või puuduva töövõimega isikute eest maksab riik seitse päeva puhkust kinni. Lisaks vabastatakse tööandjaid igakuiselt osaliselt sotsiaalmaksu maksmisest.

Oluline on meelde jätta, et põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi. Näiteks, kui puhkuse ajakavas on märgitud töötaja puhkuseks 21-27.07.2021, mil on ka 2 riigipüha. Töötaja viibib töölt eemal seitse kalendripäeva, kuid põhipuhkust kasutab viis kalendripäeva. Või kui tahetakse kasutada järjestikku seitse kalendripäeva, siis tegelikkuses kestab puhkus üheksa kalendripäeva, ehk lükkub nende rahvus- ja riigipühade võrra edasi.

Kui aga isik jääb puhkuse ajal haigeks, pikeneb puhkus automaatselt haiguslehel oldud päevade võrra edasi või puhkus katkestatakse. Eelkõige on puhkuse katkestamise või edasilükkamisel tegemist olukordadega, kus töötaja on ajutiselt töövõimetu. Kui puhkus on mingil põhjusel takistatud on oluline sellest oma tööandjat teavitada.