Tööelu

Kutsealaste sooduspensionite reform kiideti heaks: mida see sooduspensioni saajatele nüüd tähendab?

Reform sai kinnitatud.Foto: Scanpix

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks ja esitas Riigikogule eelnõu, millega viiakse lõpule kutsealaste sooduspensionite reform. Soodusstaaži on eelnõu järgi võimalik koguda 2030. või 2036. aastani, sooduspensionite määramine ja väljamaksmine jätkub kõigile, kellel on selleks ajaks täidetud staažinõuded. 

„Sooduspensionite reformimisega astume suure sammu edasi, et tagada tulevikus töötajaile nende panusest lähtuvaid ja väärikat äraelamist lubavaid pensione,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Inimestele turvatunde andmiseks oleme ette näinud pika ülemineku, mis võimaldab omandada sooduspensioni määramiseks puuduolevat staaži või valmistuda karjääripöördeks.“ 

Mida see aga kutsealasele sooduspensioni saajale nüüd tähendab?

  • Eelnõu kohaselt jõuab vähemalt pool nõutavast soodusstaažist veel juurde töötada. 
  • Kui staažinõue on kuni 12 aastat ja 6 kuud (nt meremeestel, töödejuhatajatel jt), saab staaži juurde omandada 2030. a lõpuni ning kui nõutud periood on pikem (nt baleriinidel), saab staaži juurde omandada 2036. a lõpuni. 
  • Veelgi pikem üleminek, 2049.aasta lõpuni, on ette nähtud põlevkivi all- ja pealmaa kaevandamise, põlevkivi töötlemise ja põlevkivi rikastamise alal töötavatele inimestele. 

  „Tugineme reformi läbiviimisel ametiühingute, tööandjate ja valitsuse kolmepoolsele hea tahte kokkuleppele, mis muudab inimeste tagatised kaasaegsemaks. Elupõlise pisku pensioni asemele astub enam väärikust pakkuv karjäärivahetusprogramm ja töö tõttu tervise kaotanutele lihtne tuvastusmenetlus koos täiendava hüvitisega. Kokkulepe kuulub täitmisele täies mahus ja kuigi käesolev eelnõu puudutab ainult pensionidega seonduvat, on tööministri töölaual juba uute tagatiste täpse kokkuleppimise kava,“ ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson.

  „Tööandjate hinnangul on see reform möödapääsmatu, sest ettevõtete panus ja tehnoloogia areng võimaldavad töötajate tervise kadumist ennetada ning iga inimene on tööturul vajalik. Töötamise ja majanduskeskkonna muutumise tõttu on ka oluline, et õppimisest ning vajadusel ka eriala vahetamisest saaks loomulik osa karjäärist. Senised soodus- ja eripensionid ning neid alal hoidnud maailmavaade seda soosinud ei ole, kuid reform annab selle muutmiseks vajaliku tõuke,” ütles Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas. 

 Ametiühingute Keskliidu esimehe Jaan-Hendrik Toomeli sõnul on oluline, et inimeste tööelu oleks pikk ja rahuldust pakkuv. „Selleks on vaja ennetada ja tuvastada tööst põhjustatud haigused ning tagada ümberõppeks meelepärasele erialale ligipääs,“ rääkis Toomel. Lisades, et tänapäeval võib ümberõppe vajadus tekkida mitu korda elukaare jooksul ning sooduspensionite reformiga saab keskenduda töövõimetuse ennetamisele ja kutsehaiguste tuvastamisele. 

Meie pensionisüsteem ongi juba iganenud ning vajab uuendusi

Lisaks sooduspensionide reformi pikale üleminekuajale, plaanib riik panustada ka tervise tõttu tööhõivest väljalangemise ennetamisse. Septembri keskel saatis ministeerium kooskõlastamisele sotsiaalpartneritega koostöös sündinud ettepaneku uue töövõimetuse ennetamise süsteemi väljatöötamiseks.  

 Eelmisel aastal oli soodustingimustel vanaduspensionide saajaid Eestis 29 000 ja nendele makstava varasema pensioni täiendav kulu 33 miljonit eurot aastas. Väljateenitud aastate pensionite saajaid oli 2 400 ja nendele makstava varase pensioni täiendav kulu oli 10,2 miljonit eurot aastas. 

 Peale Eesti on eelmise sajandi keskpaigast pärinev riiklik sooduspensionite süsteem veel reformimata vaid Horvaatias. Esimesed sammud sooduspensionite süsteemist loobumiseks tehti 2003. aastal, mil X Riigikogu koosseisu liikmed ei saanud enam koguda sooduspensioniks vajaminevat staaži. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.