Töölepingu seadust muudetakse: mis on kõige olulisemad muutused alates 1. augustist?

Töötajale tuleb anda varasemast rohkem teavet oma õiguste kohta ning tööandja peab kirjalikult põhjendama, kui ei paku mingil põhjusel töötajale soovitud töötingimuste muutmist.Foto: Canva

Töölepingu seadusesse võeti üle Euroopa Liidu direktiiv läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta; vastavad seadusemuudatused jõustuvad 1. augustil.

Maksu- ja ärinõustamisfirma Grant Thorntoni eksperdid Merli Kesküla ja Kristel Tiits toovad ettevõtte kodulehel ühe olulise muudatusena välja töölepingu seadusesse loodud uue paragrahvi, mis koondab kõik katseaega puudutavad sätted.

Katseaeg

  1. Uuendusena pikeneb katseaeg võrdselt selle ajaga kui katseajal viibiv isik ei saa oma tööülesandeid täita ajutise töövõimetuse või puhkuse kasutamise tõttu.
  2. Tähtajalise töölepingu pikendamisel või järjestikku sõlmimisel samalaadse töö tegemiseks uut katseaega ei kohaldata.

Ebavõrdne kohtlemine

  1. Töötajat ei tohi kohelda ebasoodsalt seetõttu, et ta toetub enda õigustele, juhib tähelepanu nende rikkumisele või toetab teist töötajat enda õiguste kaitsel. Näiteks kui soovitakse ületöötunni eest seadusega ettenähtud tasu ja sellest keeldutakse või öeldakse tööleping üldse üles.
  2. Ebasoodsa kohtlemise tuvastamiseks ei võrrelda enam töötajaid teiste võrraldavate inimestega/gruppidega, vaid võrreldakse töötaja olukorda tema varasema olukorraga. Kui varem oli kindlaks võrdluse aluseks näiteks sugu, vanus või veendumused, siis nüüd peab olema võrdse kohtlemise kaitse tagatud igale töötajale mingi konkreetse tunnuse puudumisel.

    Ka varem oli keeld diskrimineerida töötajaid soolise või etnilise kuuluvuse tõttu, kuid nüüd eristatakse rohkem ja laiemalt ebavõrdse kohtlemise aluseid ning tööandjatel on kohustus sama vastutuse ja samasuguste tööülesannetega inimesi kohelda ühtemoodi.

Töötajatele esitatav teave

Olulise muudatusena täiendati loetelu andmetest ja teabest, mida tööandja peab töötajale edastama enne tööle asumist töölepingu kirjalikus dokumendis. Tööandja kehtestatud sisemised korrad, lisatasude maksmise reeglid ja muud sellised dokumendid sellesse kategooriasse ei kuulu.

  1. Edaspidi peavad tööandjad esitama lisaks maksude ja maksete kohta käivatele andmetele andmed selle kohta teavet, mis asutustele makse ja makseid tasutakse ja mis kaitse töötajale maksude või maksete tasumisega kaasneb.
  2. Tööandja peab töötajat teavitama tööandja poolt tasustatud puhkustest ja nende kestusest, sealhulgas millistel tingimustel on töötajal sellisele puhkusele õigus ja milline on tasustamise kord.
  3. Kui varem pidi tööandja töötajat teavitama töölepingu ülesütlemise tähtaegadest, siis nüüd tuleb täiendavalt lisada viited ülesütlemise vorminõude ja ülesütlemise põhjendamiskohustusele.
  4. Tööandja peab esitama teabe ületunnitöö tegemise ja hüvitamise korra kohta. Minimaalselt peab olema teavitatud ületunnitöö kokkuleppest ning kas ületunnitöö hüvitatakse vabas ajas või poolte kokkuleppel rahas.
  5. Katseaja kestuse teav peab olema vaid siis kirjalikult esitatud, kui lepitakse kokku lühemas kui neljakuulises katseajas. Olemasolevate töötajatega lepingute muutmist seadus ei nõua.
  6. Renditöötajaid tuleb edaspidi teavitada kasutajaettevõtte nimest niipea, kui see on teada. Varasemalt pidi renditöötajat teavitama üksnes asjaolust, et tööülesandeid täidetakse renditööna.
  7. Summeeritud tööaega rakendavad tööandjad peavad edaspidi teavitama ka tööajakava muutmise tingimustest. Olenevalt pooltevahelisest kokkuleppest või ettevõtte töökorraldusest võib selline teave hõlmata seda, millistel juhtudel tööajakava muuta saab, kuidas muutmine toimub ja mis on muudatuste tegemise tähtajad ning kas tööajakava muudatusi võivad omavahel kokku leppida ka töötajad.

Töötamine töötajale sobilike tingimustega

  1. Direktiiv näeb ette töötaja õiguse taotleda sobivaid töötingimusi ja saada tööandjalt taotlusele põhjendatud kirjalik vastus kahe nädala jooksul.

    Sobivate töötingimuste taotlemise all võib eelkõige mõista osalise tööaja asemel täistööajas kokku leppimist ja tähtajalise lepingu vormistamist tähtajatuks.
    Samuti on töötajal lapsega seotud puhkuselt naastes või ravikindlustuse seaduse alusel hoolduslehe lõppedes õigus kasutada paranenud töötingimusi, näiteks nõuda palgatõusu, millele tal äraolekul oleks olnud õigus.
  2. Tööandja ei saa edaspidi keelata töötajal väljaspool tööaega asuda tööle teise tööandja juures. Töötajat selle tõttu ebasoodsalt kohelda, näiteks takistada teise tööandja kohustuslikel koolitusel osalemist.
    Teise tööandja juures töötamist võib piirata vaid töölepingu seaduse tingimustele vastava konkurentsipiirangu kokkuleppega.

Puhkusetasud

Lisaks võeti vastu oluline muudatus raamatupidajatele. Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel kalendaarsel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.