1. Kolin oma raha võlakirjadest ära
Kunagi ammu, noorena “progressiivse” fondi kasuks otsustades, arvasin, et 50% aktsiatesse ja pool võlakirjadesse investeerimine on minu jaoks piisavalt “äkiline” ja olin suurema tootluse nimel valmis taluma ka suuremaid kukkumisi. Muide, poolte varade paigutamine võlakirjadesse ei päästnud mind 30%-lisest langusest 2008. aasta kriisi järel.
Nüüdseks on kõrini sellest stabiilselt olematu tootlusega võlakirjade suurest osast portfellis. Aeg liikuda agressiivsemale astmele, kus aktsiate osakaal on 75% ja võlakirjadel 25%.
Kui aktsiaturg peaks pikemaks ajaks alla keerama ja võlakirjade intressid nullist kõrgemale kerkima, võib see mulle muidugi kätte maksta, aga lähemate aastakümnete jooksul mind pensionile ei lasta, nii et pikaajaliselt loodan võitu jääda.
2. Enne kolimist uurin põhjalikult, millist tootlust fond on seni näidanud
Kui II sammas avati, oli fondi valimine tegelikult loterii, sest puudus igasugune info oodatavast tootlusest. Viimati fondi vahetades tegin seda sellepärast, et kodupank nii lahkelt muudkui pakkus – täiesti vale põhjus, nüüd ma tean. Tean ka seda, et ajalooline tootlus ei ole mingi garantii tulevikuks, aga millegi põhjal tuleb ju otsustada.
3. Kaalun tõsiselt indeksfondi kolimist
Indeksfond tähendab seda, et fondihaldur ei tegele aktiivselt perspektiivikana tunduvate aktsiate ostmise ja müügiga, vaid raha paigutatakse vastavalt mingile suurele indeksile (nt S&P 500 – Ameerika 500 suuremat ettevõtet). See viib fondi haldustasud alla ja seeläbi annab ka keskmise tootlusega mingitki lisaväärtust. Tõsi, aktiivselt juhitud fondiga on teoreetiliselt võimalik rohkem võita, ainult et seni ma ei ole seda näinud.
4. Vaatan, mida ostan
Võib-olla ma ei ole piisavalt tark, et hinnata, kas perspektiivikam oleks oma pensioniraha hoida Hiina mäetööstuse ettevõtetes, Saksa krüptoraha indeksis või Tartu ärikinnisvaras. Siiski kavatsen ma seekord fondi valides olla piisavalt põhjalik, et tunneksin tulevikus tulemust/tagajärge hinnates selles mingit osalust.
Mille põhjal ma need otsused tegin?
Juhin tähelepanu, et need pole universaalsed nõuanded, mis peaks kõigile sobima, samuti ei pretendeeri nad olema “õigemad” kui sinu praegused valikud. Need on minu otsused, mis sündinud oma aastate taguste valikute tagajärgede põhjalikul analüüsil.
Viimastel nädalatel olen kõvasti oma pensionisamba telgitagustes tuuseldanud:
- Lugu sellest, kuidas näevad pangale makstud haldustasud välja vastu saadud tootluse kõrval: Karm tõde pensioni II sambast: pank tegi nelja aasta jooksul minu 1217 eurost 372
- Arvutus, kui palju ma kokku haldustasusid maksnud olen: II samba mõistatus: haldustasu oli 1,5%, aga ma maksin tasudeks kümnendiku portfelli mahust
- Kokkuvõte: kuidas igaüks saab oma pensionisamba kohta rohkem infot välja kaevata, kui internetipank pakub: Puust ja punaseks: kuidas oma II pensionisamba seisust aru saada