Uudis

Swedbank: tööjõupuudus hoiab palgakasvu kiirena

Statistikaameti andmetel tõusis hõivatute arv esimeses kvartalis 11 000 inimese võrra. Kasvas palgatöötajate arv ja seda just teenindussektoris. Ettevõtjate arv ei muutunud.

Swedbanki prognoosi järgi peaks keskmise brutokuupalga kasv küündima tänavu 7 protsendini, seejures püsib hõive määr terve aasta vältel kõrge ja tööpuudus madal, tööjõupuudus hoiab omakorda palgakasvu kiirena.

Esimeses kvartalis langes töötuse määr eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2,1 protsendipunkti võrra 4,7 protsendile, teatas statistikaamet kolmapäeval.

“Tööturu statistika näitab, et pingeline olukord tööturul püsib. Hõive määr on rekord-kõrge ja tööpuudus erakordselt madal. Tööpuudus oli viimati nii madal, alla 5 protsendi, eelmise majandustsükli tipus aastatel 2007-2008,” ütles Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik pressiteate vahandusel.

Seejuures tõdes ökonomist, et ilma töövõimereformita oleks tööpuuduse määr veelgi madalam. Nimelt moodustasid töötukassas arvel olevatest töötutest kolmandiku vähenenud töövõimega inimesed.

“Statistikaameti poolt küsitluse abil tuletatud töötute arv on ilmselt mõnevõrra alahinnatud, sest töötukassa andmetel oli töötuid tuhande inimese võrra rohkem ja kõik töötud töötukassas arvel ei ole,” selgitas Elmik.

Koondatuid oli rohkem

Esimeses kvartalis koondati töötukassa andmetel varasemast rohkem inimesi, kokku üle 1000 töötaja. “Koondatute hulgas oli bussijuhte, kaevureid, pankureid, õmblejaid. Koondatute vastu on juba huvi üles näidanud teised tööandjad. Tööjõupuudus lihtsustab uue töö leidmist – statistikaameti hinnangul oli aasta viimases kvartalis üle 10 000 täitmata ametikoha,” rääkis ökonomist.

Statistikaameti andmetel tõusis hõivatute arv esimeses kvartalis 11 000 inimese võrra. Kasvas palgatöötajate arv ja seda just teenindussektoris. Ettevõtjate arv ei muutunud.

Eelmise aasta sama ajaga võrreldes kerkis osa-ajaga töötajate arv. Osalise koormusega töötavate inimeste osakaal suurenes esimeses kvartalis 14 protsendini. Kuna nõudlus tööjõu järele on tugev, leiavad ökonomisti sõnul rakendust ka need, kes täisajaga töötada ei saa või ei taha.

Võõrtööjõud leevendab olukorda

Tööjõupuudus oli aprillis konjunktuuriinstituudi andmetel äritegevust takistav peamine tegur viiendiku tööstusettevõtte ning kolmandiku teenindus- ja ehitusettevõtte hulgas. Ilma võõrtööjõuta oleks tööjõupuudus veelgi suurem, seda eriti ehituses.

Eelmisel aastal töötas Eestis lühiajaliselt ligi 23 000 välismaalast. Immigratsiooni tõttu on tööealiste inimeste arvu vähenemine Eestis peatunud. Tööealiste sisserännanute hulgas oli kõige rohkem eestlasi 42 protsenti, neile järgnesid venelased 11 protsendiga ja ukrainlased 9 protsendiga.

Töötajad tunnevad ennast ökonomisti sõnul tööturul võrdlemisi kindlalt. “Täitmata ametikohtade arv ja töötaja algatusel töölt lahkunute hulk on endiselt kõrged. Seetõttu püsib surve ka palkade kasvuks.

Maksu- ja tolliameti andmed näitavad palgakasvu kiirenemist 8,5 protsendini selle aasta esimeses kvartalis. Palgafondi kasvu vedasid esimeses kvartalis maksu- ja tolliameti andmetel ehitus, tervishoid ja haridus,” märkis Elmik.

Esimese kvartali numbrid viitavad Elmiku arvates seniste trendide jätkumisele tööturul. Swedbanki prognoosi järgi püsib hõive määr kõrge ja tööpuudus madal terve aasta vältel. Tööjõupuudus hoiab palgakasvu kiirena. Keskmise brutokuupalga kasv peaks Swedbanki hinnangul küündima sel aastal 7 protsendini.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.