Uudis

Aasta koroonaga: pangad näevad kriisis mõndagi head

SEB Panga ja Eesti Pangaliidu juhatuse esimees Allan Parik. Foto: Tairo Lutter / Postimees / Scanpix

Viimane aasta on olnud vastuoluline, on olnud olukorra tõsidust arvestades üllatavalt positiivseid arenguid ning loomulikult ka suuri tagasilööke, räägib SEB Panga ja Eesti Pangaliidu juhatuse esimees Allan Parik.

“Viimase aasta positiivseim areng oli see, et inimesed ja ettevõtted pidid välja astuma oma välja kujunenud elukorraldusest ning vähem või rohkem võtma kasutusele kaasaegseid tehnoloogiaid, mis muidu eksisteerisid justkui paralleelmaailmas. 

Tehnoloogiline hüpe on märgatav – videokohtumised on asendanud pangakontori külastamise, ettevõtted on hakanud kaupu müüma lõpptarbijale läbi e-poodide, isolatsioonis olles saame tarbida siiski globaalselt. Ettevõtted ja inimesed on üllatavalt hästi suutnud kohaneda muutustega ja seega on suurimad tagasilöögid jäänud peamiselt turismiga seotud sektoritesse ning majanduslangus oli oodatust oluliselt väiksem.

Sõnum Rahageeniuse peatoetajalt

Pensioni investeerimiskonto

Sinu tuleviku võimalus.

Finantsteenust pakub Luminor Bank AS. Enne lepingu sõlmimist tutvu tingimustega ja vajadusel konsulteeri asjatundjatega.

Eesti majanduse jaoks osutus eelmise aasta tuleproov kardetust palju leebemaks, aga kriis ei ole veel läbi. Panime end pangas eelmisel kevadel valmis väga halva stsenaariumi realiseerumiseks, kus majanduslangus võinuks küündida 10 protsendini ja töötute arv kaugelt üle 100 000. 

Tegelikkuses osutus mullune majanduslangus üheks Euroopa kõige väiksematest ja ka töötust saab siiani õnneks mõõta ühekohalise protsendiga. Pangad võimaldasid kriisi alguses kiiresti maksepuhkusi ning need täitsid oma eesmärki ning klientidel oli aega oma elukorralduse muutmiseks, ilma et oleks tekkinud võlgnevused. 

Pangakontodel olevate hoiuste kasv annab küll märku sellest, et inimesed on kulutuste tegemisel ettevaatlikumad, kuid alalhoidlikkusega pole ka liiale mindud ja uusi kodusid ollakse valmis pangalaenu abil endiselt soetama ning ka tarbimine taastus eelmise kevade tagasilöögist kiiresti.

Negatiivse poole pealt on aasta olnud emotsionaalselt raske. Elukorralduse sedavõrd suur muutumine on olnud paljudele peredele ja ettevõtetele stressirikas ning väsitav. Võibki öelda, et majandus on saanud koroona aastal suhteliselt hästi hakkama, kuid nende heade numbrite tagant peame nägema ka mure inimeste vaimse tervise pärast. Turismiga seotud majandusharud on saanud tagasilöögi, millest taastumine ei saa olema kiire.

Tõenäoliselt ei naase me koroonaeelsesse elukorraldusse kunagi tagasi vaid osad muutused on tulnud, et jääda. Olgu selleks paindlik töötamine, e-ostlemise osatähtsus või oskus hoida kontakti lähedaste ja sõpradega ilma tegelikult kohtumata. Kindlasti on iga jätkusuutliku ettevõtte ärimudelis nüüdsest ka peatükk, et mis saab siis kui tuleb Covid-23 või Covid-28. Head kriisi ei tohi raisku lasta ja heameel on näha, et eestimaalased on üsna hästi toime tulnud möödunud aastal.”

Märksõnad: , , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.