Lubasin, et panen kirja kõik ühe päeva kulutused ja arvutan, kui palju see kõik kroonides tuleks. Tulemus on päris hirmuäratav!

Laupäeval käisime oma neljaliikmelise perega Tallinna loomaaias ja kokku kulus meil päeva jooksul enam kui 1700 krooni.

Piletid ja parkimine

Kuna lapsed on väiksed, siis said nemad loomaaeda ilma rahata, kahe täiskasvanu eest pidi välja käima aga 16 eurot ning sellele lisaks parkimise eest 1 euro. Kuna tegemist oli laupäeva ennelõunaga, siis puust kärusid, kus lapsi ja seljakotte vedada saab, meile enam ei jagunud ning see 5 eurot jäi kulutamata.

Kulu kokku 17 eurot ehk 266 krooni, mis tegelikult polegi veel kuigi hirmuäratav.

Kohvik

Kohvikuid on loomaaias päris palju ning meile sattus ette üks, kus menüü oli pigem tagasihoidlik.

Valikus oli friikartulid ja friikartulid nagitsatega. Neljad friikartulid maksid kokku 12 eurot ja neli jooki kokku 10 eurot.

Kulu kokku 22 eurot ehk 344 krooni, mis on ühe mitte just tervisliku eine kohta päris palju.

Sellele lisandus peagi ka neli jäätist, samuti 10 eurot ehk 156 krooni. Jäätised, söögid ja joogid on loomaaias röögatult kallid, just nagu Tallinna vanalinnaski, aga teisalt on mõlemas paigas äridel paras karuelu – suvel krabad kokku, mis saad, ning talvel elad suvisest rasvast.

Muud päevased kulutused

Enne kojusõitu tuli veel autot tankida, mis maksis 27 eurot. Kunagi oli mul maastur, sest mu vend oli kindel, et see on ainuke asi, millega sõita tasub. Nüüd on meil aga imepisike auto, mille paaki oluliselt rohkem raha ei mahugi.

Kulu kokku 27 eurot ehk 422 krooni.

Õhtul poes käies kulus veel 37 eurot ehk 579 krooni.

Päevased kulutused kokku: 1767 krooni!

Võin aga omast kogemusest öelda, et raha ja selle väärtus sõltub nii ajast kui kohast.

Kui ma 20 aastat tagasi keskkooli ajal suviti tööl käisin, siis teenisin nii umbes 4000 krooni kuus ja olin oma eluga päris rahul, 255 eurot kuus tundub täna aga erakordselt nukker summa ning eelpool kirjeldatud hooga kulutades sellise sissetulekuga kaua vastu ei pea.

Teisalt polnud mul toona ka autot, lapsi ega majapidamist, nii et kogu raha võis kulutada vaid iseendale.

Vahepeal ekslesin ma viis aastat mööda laia ilma ringi ja elasin Jaapanis ja Suurbritannias, mis oli ka teenitavate summade poolest põnev käik.

Pärast ülikooli lõpetamist Jaapanis kolisin Londonisse ning tegin juhutöid ja muuhulgas töötasin ka vastuvõttudel, tundes südames, et tegelikult peaksin ma glamuursetel üritustel pidutsema ja mitte teistele šampust valama, aga mida teha.

Pärast Eestisse naasmist 12 aastat tagasi teenisin ma nii 10000 krooni kuus ja jälle tundus, et elu on päris tore. Täna teeb see 640 eurot, mis on pool keskmisest palgast ja selline summa just silma särama ei pane.

Samal ajal sai minust ka ajakirjanik ning sattusin muuseas ka vastuvõttudele ja saatkondade pidudele ning esiti tundsin, et olen teinud õige käigu, sest olen lõpuks õigel pool pidu.

Samas turgatas mulle, et Londonis šampust valades oli mu palk kolm korda suurem ja Jaapanis koolikõrvalt ettekandjana töötades teenisin ma ka rohkem kui tol ajal Eestis ajakirjanikuna.