Advokaadibüroo Lextal partner, vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik võttis kokku, mis tingimustel saab tööõnnetuste puhul nõuda hüvitisi, mis kohati võivad ulatuda kümnetesse tuhandetesse eurodesse.
Kui juhtub tööõnnetus, peab tööandja korvama kogu tekkinud kahju: nii tervisekahjustuse tõttu tekkinud kulud kui ka moraalse kahju ehk õnnetusega seotud valu, kannatused ja elukvaliteedi languse, märkis Luik oma blogis.
Vandeadvokaat tõi esiteks esile, et seaduse järgi on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO definitsiooni järgi on tööõnnetus ootamatu ja ettekavatsemata sündmus, sealhulgas vägivallaakt, mis toimub töö käigus või tööga seoses ja mille tagajärjel üks või mitu töötajat saavad vigastuse, haigestuvad või saavad surma, lisas Luik.
“Seega saab öelda, et tööõnnetuse keskseks tunnuseks on see, et tervisekahjustus on toimunud tööprotsessi käigus. Nii on näiteks tööõnnetus ka liiklusõnnetus, milles töötaja osaleb tööülesandeid täites tööajal – õnnetus on seotud töö tegemisega ja oluline pole, kus see aset leidis,” selgitas Lextali partner.
Kindlasti ei ole tööõnnetus aga Luige sõnul olukord, kus töötaja vigastab ennast tahtlikult. Samuti pole tööõnnetus teel tööle või töölt koju juhtunud õnnetus ega selline töötaja vigastus, mis on seotud töötaja haigustega ja pole põhjuslikus seoses tema tööga.
Kui suurt hüvitist saada võib?
Näitena kohtupraktikast tõi Lextali partner lahendi, kus kohus mõistis töötaja kasuks välja ühekordse hüvitisena 24 484 eurot, igakuise hüvitisena 547,80 eurot ja moraalse kahju hüvitisena 10 000 eurot olukorras, kus töötaja kukkus, kuna puidust platvorm, millel ta tööd tegi, oli pehkinud ja lagunes töötaja jalge all.
“Töötaja sai raskelt vigastada. Õnnetus juhtus põhjuslikus seoses tööga, seega on kahtlemata tegu tööõnnetusega,” märkis Luik.
Advokaat rõhutas, et igal inimesel, kes saab tööõnnetuse tagajärjel vigastada, on õigus sellele, et tema moraalne kahju hüvitatakse. Alati, kui tekkib tervisekahjustus, eeldatakse ka, et tekkib moraalne ehk mittevaraline kahju.
Reaalseid näiteid moraalse kahju hüvitiste suurustest saab vaadata siit. Tihti ulatuvad need tuhandetesse või kümnetesse tuhandetesse eurodesse.
Mida tööõnnetuse puhul teha?
Luik selgitas, et tööõnnetused saab jagada kergeks, raskeks (nt mis tahes kehaosa amputatsioon, lahtised luumurrud, rasked ja ulatuslikud haavad jne) ja surmaga lõppenud tööõnnetusteks.
Juhul, kui tööõnnetuses tagajärjel tekib ajutine töövõimetus või raske kehavigastus või kui töötaja hukub, peab tööandja koostama tööõnnetuse uurimise kohta raporti kolmes eksemplaris (töötajale, tööandjale ja Tööinspektsioonile).
“Kui said ise tööõnnetuses vigastada või sai vigastada sinu kolleeg, tuleb esmalt üritada tagada, et töötaja ei saaks rohkem viga. Selleks tuleb kohale tuleb kutsuda isik, kes annab esmaabi, vajadusel kiirabi,” rääkis Lextali partner.
Edasi tuleks Luige sõnul tööõnnetusest kohe teatada tööandjale, tema esindajale või töökeskkonnavolinikule. Kui seda ei tehta, võib hiljem olla raske tõendada, et tegemist on just tööõnnetusega. Sellisel juhul on ka keeruline või teatud juhtudel isegi võimatu hüvitist taotleda.
“Oluline on meeles pidada, et kui tööõnnetuses viga saanud inimene pöördub arsti poole, tuleb kindlasti öelda, et õnnetus juhtus tööl ja tegemist on tööõnnetusega,” rõhutas vandeadvokaat.
Juhul kui töötaja saab tööõnnetuses surma, tuleb sellest teatada politseile, raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest peab tööandja viivitamatult teavitama ka Tööinspektsiooni, lisas Luik.
Juhul kui on juhtunud raskem tööõnnetus – tagajärjeks töötaja surm või rohkem kui neli kuud kestev töövõimetuslehel viibimine –, siis uurib tööõnnetust politsei või kui kriminaalmenetlust ei algatata, siis uurib seda tööinspektsioon.
Tööandja ise on kohustatud uurima kõiki tööõnnetusi ja selgitama 10 päevaga välja tööõnnetuse asjaolud ja põhjused, et tulevikus sarnaseid õnnetusi ei juhtuks. Selles uurimises osaleb ka töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik.
