Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kallimateks valimislubadusteks on rahandusministeeriumi analüüsi kohaselt pensionide kahekordistamine, käibemaksu alandamine 15 protsendile ning teadusinvesteeringute tõstmine 2 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Eelarvepositsioonile on positiivne mõju kahel EKRE lubadusel: ettevõtete sõiduautodele kuus 100-eurose automaksu kehtestamise mõju oleks 84 miljonit eurot. Samuti oleks 85 miljoni eurone positiivne mõju Rail Balticu projekti lõpetamisel ja selle asemel kvaliteetse raudteeühenduse loomine Euroopaga, kasutades maksimaalselt olemasolevaid siseriiklikke ühendusi. Samas jääb viimase lubaduse puhul ministeeriumile selgusetuks, mis ulatuses on olemasolevaid ühendusi kavas parandada.
EKRE lubab tõsta nelja aasta jooksul pensioni kahekordseks ehk ligikaudu 800 euroni. Selle lubaduse negatiivne rahaline mõju valitsussektori eelarvepositsioonile oleks aastas 594 miljonit eurot. Lisaks sellele lubab erakond vabastada pensionid tulumaksust, mille mõju oleks eelarvele -115 miljonit eurot, kuid vähendaks vaesuses olevate pensionäride arvu 0,6 protsendipunkti.
Erakonna plaan alandada käibemaksu 15 protsendile alandaks ka inflatsiooni, kuid selle negatiivne mõju eelarvepositsioonile oleks 570 miljonit eurot. Samuti laiendaks EKRE 9-protsendilist soodusmäära majutus- ja toitlustusvaldkonnale ning vabastaks käibemaksust ravimid ja puuetega inimeste erivahendid. Ministeeriumi hinnangul suurendaks käibemaksu alandamine tarbimist, mistõttu arvestati teise ringi positiivset mõju eelarvele, sealjuures moodustavad täiendavad kaudsed maksutulud 16,8 protsenti tarbija võidust.
Samuti langetaks EKRE Eestis toodetud toiduainete käibemaksu 9 protsendile ja mahetoodangu käibemaksu 0 protsendile. Kuigi viimase kehtestamine on vastuolus Euroopa Liidu käibemaksudirektiiviga ning sõltuvalt toiduaine asukohariigist ei saa käibemaksumäärasid kehtestada, oleks selle lubaduse negatiivne mõju eelarvele aastas 216 miljonit eurot. Tarbijahinnaindeks langeks ministeeriumi hinnangul samas 2 protsenti.
EKRE lubab muuta kõrgkoolide ja teaduse rahastus- ning hindamissüsteemi Eesti-keskseks ja tõsta teadusinvesteeringud 2 protsendini SKP-st. Kuna rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt on aastal 2020 Eesti SKP 28,6 miljardit eurot, oleks selle lubaduse negatiivne mõju eelarvepositsioonile 381,6 miljonit eurot. Potentsiaalselt positiivne mõju oleks tootlikkuse kasvule ning ministeeriumite ja nende valitsemisalade lõikes oleks teadus- ja arendustegevusele panustatud võrreldes varasemate aastatega rohkem vahendeid.
Samuti lubab EKRE käivitada riikliku ehitusprogrammi ja ehitada kaheksa aastaga valmis neljarealised teed Tallinnast Tartu, Pärnu, ja Narva, samuti Saaremaa silla. Kokku maksaksid need lubadused aastate jooksul 2,2 miljardit eurot, kuid mõju ühe aasta eelarvepositsioonile oleks -283 miljonit eurot.
Ettevõtjatele võimaldaks EKRE teha aastas kuni 6000 euro ulatuses kulutusi ilma erisoodustusmaksuta. Ministeerium eeldab, et meedet hakkab kasutama 50 protsenti hõivatutest, kelle palk on võrreldes tänasega 1200 eurot aastas madalam – ehk keskmiselt viie töötajaga ettevõttes 6000 eurot – mistõttu jäävad sellelt laekumata tööjõumaksud. Lubaduse negatiivne mõju eelarvepositsioonile oleks 160 miljonit eurot.
Kaitsekulutuste tõstmine nelja aastaga 2,6 protsendini SKP-st maksaks aastas 141 miljonit eurot. Lapse ülalpidajate tulumaksu veerandi võrra langetamine iga lapse pealt kuni tema 18-aastaseks saamiseni maksaks aastas 144 miljonit eurot ning igasse külla mustkattega teede ehitamine aastas 125,4 miljonit eurot.
Rahandusministeerium avaldas esmaspäeval riigikogu valimistel osalevate erakondade valimisplatvormide eelarvemõju analüüsi. Analüüs lähtus ennekõike ministeeriumi põhifunktsioonist valitsuse ja riigikogu jaoks – riigieelarve ja nelja-aastase eelarvestrateegia koostamisest ning riigi rahanduse korraldamisest.
