Uudis

Alkoaktsiisi langetamine tõi tarbimise kasvu. Rohkem joodi viskit, džinni ja õlut

Mitu Tartu baari sulgevad nädalaks uksed..Shutterstock

Eesti elanikud tarbisid 2019. aastal täiskasvanud elaniku kohta keskmiselt 10,4 liitrit absoluutalkoholi, mida on 3,2% rohkem kui aasta varem.

Alkoholi tarbimise kasvu tõi alkoholi odavnemine alkoholiaktsiisi langetamise ja sissetulekute tõusu koosmõjus, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud konjunktuuriinstituudi uuringust.

Eelmisel aastal tarbisid Eesti elanikud alkohoolseid jooke ühe täiskasvanu (vanuses 15+) kohta absoluutalkoholiks arvestatuna keskmiselt 10,4 liitrit ehk 0,4 liitrit rohkem kui aasta varem. Sellest valdava enamiku andsid lahjad joogid, näiteks õlu 4,1 liitrit.

Kanged alkohoolsed joogid moodustasid tarbitud alkoholist 3,8 liitrit, sealhulgas viin 2,3 liitrit ühe täiskasvanud elaniku kohta. Tarbimise kasv tuli peamiselt kangete ja kallimate alkohoolsete jookide nagu viski ja džinni osas. Viina tarbimine ei kasvanud ja õlle tarbimine kasvas varasema aastaga võrreldes 1%.

Sissetulekud kasvasid 2019. aastal keskmiselt 7,4%, samal ajal odavnes alkohol aktsiisilangetuse tagajärjel keskmiselt 3%. EKI arvutuste kohaselt sai 2019. aastal osta Eestis keskmise netokuupalga eest 54 liitrit õlut või 11 liitrit viina rohkem kui aasta varem.

“Jaehinnad ei langenud küll enamasti nii palju kui aktsiisilangus eeldaks, kuid jookide odavnemine ning inimeste sissetulekute kasv tõid kaasa 3,2% tarbimise kasvu. Positiivsena võib märkida Läti piirikaubanduse vähenemist 2019. aasta teisel poolel ja sellega alkoholi suurostude vähenemist,” ütles konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

Surmade arv 10 aasta suurim

EKI arvutuste alusel moodustas välismaalt ostetud alkohol 2019. aastal absoluutalkoholis 2,8 liitrit (-0,6 l) ühe täiskasvanu kohta. Alkoholiaktsiisi laekus 2019. aastal 225 miljonit eurot, mida on aasta varasemaga võrreldes 7 miljonit eurot vähem. Turistide alkoholitarbimine Eestis kohapeal ja kaasaostud vähenesid.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) esialgsetel andmetel suri 2019. aastal otseselt alkoholi liigtarvitamisest põhjustatud haigustesse 509 inimest, surmajuhtumite tõus võrreldes 2018. aastaga ei olnud hüppeline, kuid on siiski viimase 10 aasta suurim. Kõige enam kaotasime elusid tööealiste inimeste seas, vanuses 45-64 suri 307 inimest, neist noorim oli 28-aastane.

Surmapõhjusena toodud diagnoosidest on esikohal maksa alkoholtõbi, järgnevad juhuslik mürgistus, alkohoolne kardiomüopaatia ja alkoholist tingitud psüühika ja käitumishäired.

Politsei- ja piirivalveameti andmetel suurenes ka kainenema toimetatud alkoholijoobes inimeste arv, mis oli alates 2015. aastast languses.

2019. aastal viidi kainenema 15 318 inimest, mis ületas 2018. aasta näitajat rohkem kui 500 inimese võrra. “See näitab, et alkoholi suhteline odavnemine kajastub kiiresti tarbimise ja kahjude tõusus,” ütles TAI direktor Annika Veimer

Märksõnad: , , ,
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.