Ajakirjanduses on viimase paari aasta jooksul avaldatud mitu teadet selle kohta, et krediidiasutused on saanud kahtlase sisuga makseid näiteks Danske Bankiga seotud kahtlustäratavatelt kontodelt.

Danske juhtumi tõttu on tõusetunud küsimus panga vastutusest ja rollist kahtlaste tehingute tegemise võimaldamisel.

Veebruaris kajastas Rootsi rahvusringhääling SVT, et Swedbanki kahtlustatakse ulatuslikuks ja süstemaatilises rahapesus, mis kestis pea aastakümne ning oli seotud Danske Balti üksustega. Rahapesukahtlusega ülekanded toimusid aastail 2007-2015 ning pankade vahel liikus vähemalt 40 miljardit Rootsi krooni ehk 3,8 miljardit eurot.

Märtsi alguses avalikustas Soome rahvusringhäälingu Yle saade “MOT”, et Nordea peanka läbis vähemalt 700 miljonit eurot kahtlase päritoluga raha, millega on seotud Vene presidendi Vladimir Putiniga seotud ärimehed.

Finantsinspektsioon tegi veebruaris Danske Bankile ettekirjutuse, millega keelas panga Eesti filiaali tegevuse.

Aastatel 2007-2015 on Danske Banki Eesti filiaali kaudu toimunud tehinguid 200 miljardi euro eest ning paljusid nendest tehingutest peetakse praegusel hetkel kahtlasteks.

Skandaali tõttu astus ametist tagasi Danske Banki juht Thomas Borgen ning mitmel pool Euroopas Liidus on võetud suurema tähelepanu alla finantssektorit puudutavad reeglid ja kontrollmehhanismid.

Danske on rahapesuskandaali tõttu uurimise all Taanis, Eestis, Prantsusmaal, Saksamaal, Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides.