SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori hinnangul võiks Eestil olla odavast naftahinnast veidi rohkem võita kui kaotada, ent maailmamajanduse mõistes on tema sõnul tegu järjekordse ebakindlust suurendava teguriga.
Samas tuleb tema sõnul Eesti kontekstis mõelda ka sellele, kuidas majanduslik kasu ja kahju jaotub. “Eesti energia- ja õlitööstus on koondunud Ida-Virumaale ja CO2 kvootide kallinemisest tingitud energiatootmise madalseis on sealset ettevõtlust ja tööturgu juba niigi räsinud,” ütles ta BNS-ile.
Nestori sõnul ei ole välistatud, et Saudi Araabia, Venemaa ja teised OPEC-i riigid saavutavad lähiajal naftatootmise piiramise osas siiski kokkuleppe.
“Venemaa on seni olnud tootmispiirangute vastu kartuses, et igasugune OPEC-i poolne tootmismahu vähendamine saab turul olema koheselt täidetud USA tootjate poolt. Olukorras, kus naftabarrel on langenud 60-70 dollari juurest 30 dollarini, võib nende positsioon muutuda,” märkis Nestor.
Ta lisas, et Venemaa tootjate jaoks on tasuvuslävendiks peetud umbes 40 dollari taset ehk hinnasõdadeks ollakse valmis, aga mitte äärmuslikul tasemel ja pikaajaliselt. “Pealegi on Putin andnud kodumaal lubadusi, mille täitmise paneb taoline nafta hind rohkem kui kahtluse alla,” nentis ta.
Langus tuli pärast Saudi Araabia ootamatut otsust hindu langetada, kui naftakartelli OPEC-i ja selle välispartnerite liit lagunes.
OPEC-i ministrid otsustasid läinud nädalal tootmist kärpida, et tulla toime koroonaviiruse epideemia mõjuga, kuid kärpelepe sõltus naftakartelli liitlastest, eeskätt Venemaast.
Maailma suuruselt teine naftatootja Venemaa aga keeldus tootmise vähendamisest. Saudi Araabia vastas sellele pühapäeval 20 aasta suurima hinnalangetusega, mis paiskas naftaturud kaosesse.