Erakonna loomiseks miljon? 350 000? Poliitikaguru Andreas Kaju leiab, et tegelikult saab asjad tehtud palju väiksema summaga.

“Kui sul on alt üles ehitatud erakond, mis põhineb väga suure hulga vabatahtlike panusele, siis on võimalik äärmiselt piiratud ressursiga valimiskampaaniat teha,” ütles Kaju.

Kaju meenutab, et piiratud ressursiga tegi ta näiteks Marina Kaljuranna presidendikampaaniat.

“Selle kulu oli nulli lähedane peaaegu lõpuni välja. Kõik, kes aitasid teha asju ja üritusi, tegid seda täiesti vabatahtlikult,” sõnas Kaju.

“Sama võib ka eskaleerida suure erakonna peale välja,” ütles ta ja lisas, et vabatahtlike töö kasutamine on väga populaarne näiteks USA-s.

Inimeste palkamine kasvatab kulusid

Kui alt üles süsteem on väikeste kulutustega tänu vabatahtlikele, siis vastupidine süsteem, ülevalt alla, on kulukam. Seda lihtsal põhjusel – kui kitsas grupp inimesi, kes tahab midagi korda saata, aga rahvaliikumist ei soovi, on vaja palgata õiged inimesed ja nende töötasudeks teatud hulk rahalisi vahendeid. Igal erakonnal on visioon summadest erinev.

“Kui sa palkad juba tegevjuhi ja kommunikatsioonijuhi jne, hakkab eelarve kasvama,” ütles Kaju ja sõnas, et kulude kasv on paratamatu.

Ta lisas, et organisatsioon või liikumine peaks keskenduma oma poliitilise platvormi arendamisele ja selle kommunikeerimisele, et pälvida toetust.

“Oleks täiesti rumal, kui need tippkandidaadid, kes seal initsiatiivgrupis on, ise tegeleksid näiteks koosolekute korraldamisega,” sõnas Kaju.

Hooandja kampaania kui värske tuul

See, kuidas hetkel Eesti 200 Hooandjas raha korjab, on Eesti poliitmaastikul tundmatu asi. Kaju sõnul on ta ammu oodanud, millal tehakse sisulisi katseid kaasata tavaliste inimeste raha, et teha poliitilisi kampaaniaid.

“Ma arvan, et see on äge praktika. See on äge, teoreetilises plaanis, kui seda suudetakse teha. Kuidas selline asi välja kukub, pole mul aimugi,” ütles Kaju.

Siinkohal on ka oluline märkida, et Kaju äripartner ja sõber Ott Lumi on Eesti 200 nõustaja.  

Kaju sõnul on Eestis olnud seni probleem, et erakondadel on valimisteks riiklikult tagatud rahastus ja sellest täiesti piisab.

“Meil on võrdlemisi mugav süsteem ja ma ei ole kriitiline, aga see on piisavalt mugav, et parlamendierakondadel ei ole olnud motivatsiooni ega viitsimist tegeleda täiendava annetuste kogumisega eraisikutelt,” sõnas Kaju.

Seda on ka üldiselt annetajate aruannetest näha – suurt raha kogutakse jõukatelt ettevõtjatelt, väiksemaid annetusi teevad oma erakonna liikmed.

“Kui tahta valimised võita, tuleb teha kõige ägedamaid, suuremaid kampaaniaid – selleks on aga raha vaja. Mõned erakonnad võiksid tegelikult pingutada rohkem kui nad praegu pingutavad,” rääkis Kaju.

“Nad elavad ära ja peasekretärid saavad hakkama ja ilmselt ei tunne, et oleks nagu hädavajadus raha küsida,” märkis ta.