Ennustatakse, et Demokraatlik partei võtab üle enamuse Esindajatekojas. Kui palju see mõjutaks presidendi administratsiooni võimet asju läbi suruda?
USA kongress on kahekojaline parlament, mille alumine koda ehk Esindajatekoda esindab inimesi ja ülemine koda ehk Senat esindab osariike. Selleks, et president saaks seaduseid oma allkirjaga jõustada, peavad need saama mõlema koja toetuse. Kui demokraadid võidavad tänastel valimistel piisavalt palju kohti (vaja on vabariiklastelt tagasi võita 23 kohta), siis on nende käes Esindajatekoja enamus.
Mõistagi on oluline, kui suureks see enamus kujuneb. Kaugeltki mitte kõik kongresmänid ei hääleta parteipiire pidi – konservatiivsemates osariikides hääletavad ka demokraadid küllalt tihti konservatiivsemalt (teatud küsimustes) ja liberaalsemates osariikides on vabariiklased tihti liberaalsemad – oma valijate nägu.
Kui demokraadid saavad kätte piisava enamuse alamkojas, tekitab see üksjagu raskusi mitmete teemade osas, kus Trump tahaks enne 2020 presidendivalimisi midagi ära teha.
Kuna Kongress peab heaks kiitma välislepingud, sh kaubanduslepingud, siis vajab nende toetust ka vastselt läbiräägitud USA-Mehhiko-Kanada lepe (endine NAFTA, nüüd USMCA). Demokraadid ei blokeeriks seda, aga suudaksid kaubelda endale olulisi teemasid.
Vanasti, kui muru oli rohelisem, oli üldiselt selge, mis partei milliste väärtuste eest seisab. Demokraadid kippusid toetama võlgu elamist (st suurema defiitsiidiga eelarveid selleks, et täna investeerida või ka kulutada) ja vabariiklased olid kangesti selle vastu.
Praegu pole see nii. USAs on vabariiklik president, kes sarjab Föderaalreservi raha hinna tõstmise eest ja kes paisutab koos vabariiklastest Kongressiga eelarvedefitsiiti (läbi ettevõtete maksukoormuse langetamise, millele pole katet).
Aga Trumpil on veel plaane. Järgmise kahe aasta jooksul tahaksid vabariiklased mitmed maksulangetused, mis tähtajalistena seadustesse on pandud, muuta püsivaks. Kui Esindajatekoda läheks demokraatide kätte, siis võime näha “pentsikut” vaatepilti, kus justkui eelarvetasakaalu eest võitlevad demokraadid ja võlgu tahavad elada vabariiklased. Kuigi ma kardan, et nad suudavad võlgu elamise peale kokku leppida.
Mis saab võitlusest immigrantide vastu?
Trump pole siiani suutnud oma müüriehitamise lubadust täita ja kuigi on äärmiselt ebatõenäoline, et ta saaks selleks plaaniks ka vabariiklaste toetuse, nulliks demokraatide käes olev Esindajatekoda igasuguse võimaluse selles osas edasiliikumiseks.
Kui aga Esindajatekoda jääb napilt vabariiklaste kätte, siis võib Trump proovida edasi liikuda sünnijärgse kodakondsuspoliitika muutmisega, mille ta nüüd valimiste eel on peibutisena välja käinud, et ebameeldivaks kujunenud kampaaniafooni viimasel hetkel ringi kujundada – küllalt õnnestunult sealjuures.
Kuidas demokraatide võit president Trumpi mõjutaks?
Demokraatide kätte mineva Esindajatekoja põhiline probleem Trumpile seisneks tema ja tema lähikondsetega seonduvate uurimistega. Kongress saab moodustada erinevaid uurimiskomisjone, küsida seadustele tuginedes välja erinevat informatsiooni, kutsuda tunnistajaid jne.
Uurida saab niimoodi poliitilist korruptsiooni, aga ka konkreetsete poliitikate rakendamisega seonduvaid probleeme. On päris selge, et demokraatidel on juba riiulil valmis rida selliseid plaane, mis pärast Esindajatekoja kätte võitmist ette võetaks. See on kõige otsesemalt asi, mis presidendi tuju rikub.
Kuidas mõjutavad valimiste tulemused võimalust, et Donald Trump saab teiseks ametiajaks presidendiks?
Vahevalimised on mõnes mõttes tõesti sissejuhatus 2020. aasta presidendivalimistele. Kuigi Trumpi toetusreitingud on keskeltläbi u 40%, siis pole see sugugi veel tagasivalimist välistav toetustase. Demokraatide kätte minev Esindajatekoda ei oleks ka iseenesest veel midagi muutev.
Kõik presidendid viimase 30 aasta jooksul on oma esimese ametiaja keskel Kongressis positsioone kaotanud. See on normaalne võimude tasakaal, kus elanikkond väljendab oma paratamatult purunenud illusioone uue presidendiga seondunud lootuste suhtes.
Ainus erand on siin George Walker Bush, kelle esimesel ametiajal suutsid ka vabariiklased oma positsioone parandada – mäletatavasti oli kogu riik patriootlikus üksmeeles, kus toetati 9/11 järel sõtta minevat presidenti.
Mille poolest need valimised märgilised on?
Vahevalimised näitavad ilmselt seda, kas Trump oli hea kandidaat eduka uutmoodi kampaaniaga (eesmärk pühendab abinõu ehk lausvaletamine, kui see tundub vajalik; hirmule ja vihale rajatud stimulatsioon jne) või oli 2016 tal vastas lihtsalt veel halvem konkurent.
Terve mõistus kipub toetama viimast, sest Trumpi saadud häälte osakaal oli väiksem kui varasematel valimistel said Mitt Romney või John McCain. Lihtsalt tema vastas oli kõige nõrgem demokraatide kandidaat.
Oluline on vaadata, kuidas läheb vabariiklastel nendes osariikides, kus Trump üllatuslikult 2016. aastal võitis – need on need osariigid ja ka esindajatekoja valimisringkonnad, mis traditsiooniliselt on kahe vahel ja millest väga palju seetõttu sõltub.
USAs on suur enamus Kongressi mõlema koja valimisringkondadest tegelikult nö “turvalised” ringkonnad, kus on ammu teada, kes võidab, sest selle ringkonna elanikkond on piisavalt homogeenne oma poliitilistelt eelistustelt.
Mida tähendavad tänased valimised Eesti jaoks?
Eesti jaoks on nendel valimistel otsest tähtsust vähe. Üldiselt oleks vabariiklaste võit Esindajatekoja valimistel (st kui neil õnnestuks enamus säilitada) üllatus, mis annaks presidendile kindlust juurde. Eesti jaoks on vajalik, et USA oleks enesekindel, ühtne, jõukas ja maailmas oma väärtuste kaitsel mõõdukalt aktiivne. Trump pakub enesekindlust ja täna ka jõukust. Valimised seda ei muuda.
