Reformierakondlasest peaminister Andrus Ansipil läks 2008. aastal tublisti aega kriisi ja selle tõsiduse tunnistamisega. EKRE rahandusminister Martin Helme tormas 2020. aastal aga kriisist rääkima veel enne, kui eksperdid on päris üht meelt, et probleemid tõesti käes on.
Ansip 2008: sellises kriisis tahaksin elada
“Kui see on kriis ja krahh, et siis ainult sellises kriisis ja krahhis ma tahaksingi elada,” kõlab ilmselt Ansipi kuulsaim tsitaat üldse – seda ütles ta 2008. aasta 7. veebruaril valitsuse pressikonverentsil.
Veel sama kuu lõpus oli peaminister kindla meelega. “Ma olen kinnitanud ja kinnitan ka nüüd – defitsiidis eelarvet minu valitsus vastu ei võta,” lubas Ansip.
Jutt muutus aga kiiresti. Märtsis tunnistas peaminister esimest korda, et vaja võib olla negatiivset lisaeelarvet ning vaja on kärpida kulusid. Maikuus kinnitaski riigikogu esimese negatiivse lisaeelarve, teine sarnane tuli teha aasta hiljem, 2009. aasta mais. 2009. aasta riigieelarve tuligi defitsiidis.
Peamiselt andis kriisi lahendamises tooni aga “krokodillide komisjon” – 2008. aastal otsustasid koalitsioonierakonnad ehk Reform, Isamaa ja Res Publica Liidu ning sotsiaaldemokraadid teha märgatavaid kärpeid 2009. aasta eelarves.
Helme 2020: kriis on käes
Nüüdses majandusolukorras pole esimene sõnavõtja mitte keskerakondlasest peaminister Jüri Ratas, vaid hoopis EKRE rahandusminister Martin Helme, kes teisipäeval ETV saates “Esimene stuudio” esines küllaltki karmi avaldusega.
Majanduskriis käes, nüüd on küsimus selles, kuidas tagajärgi minimeerida ning leida kriisist võimalusi midagi kasulikku teha, rääkis Helme.
Veel märkis rahandusminister, et Euroopa riigid on nüüd paljuski keerulisemas olukorras kui 2008. aasta kriisi ajal. “Nii maailma kui Euroopa majandus on täna suurema võlakoorma all kui kümme aastat tagasi. Tööpuudus on suurem. Konkurentsivõime on kehvem, kui oli enne 2008. aasta kriisi. Räägiti, et ees ootab lauge langemine. Nüüd on selle asemel mull suure pauguga lõhki läinud,” rääkis Helme.
Veel kinnitas rahandusminister, et kärbetele praegu ei mõelda ning “krokodillide komisjon” pole lähiajal kogunemas. “See mõtteviis, mis oli kümme aastat tagasi – et kõige olulisem on eelarve tasakaal, et ei läheks miinusesse – see on praegusele valitsusele täiesti võõras. Mingit hullunud kärpimist kindlasti ei tule,” lubas Helme teha täpselt vastupidist Ansipi vaitsusele.
Praegu on majanduses kindlasti maailma ebakindlad ajad. Ringi käib koroonaviirus, mis on kaasa toonud laiaulatuslikud karantiinid ning väiksemad tulud teenindusettevõtetele ning piiranud ka tööstuse tegevust. Samal ajal peavad Saudi Araabia ja Venemaa nafta hinnasõda. Esmaspäeval langesid USA ja Euroopa börsid enim alates 2008. aastast.
Samas ei rutta paljud olukorda veel kriisiks nimetama. Teisipäeval taastusid börsid märkimisväärselt – USA indeks S&P tõusis neli ja pool protsenti – ning ka keskpangad on tõtanud majandust turgutama. Koroonaviiruse kohta aga näidakse loodetavat, et see läheb üle.
“Keegi teab, kes on Eesti peaminister või majandusminister? Suurest Majanduskriisist (mida küll faktid otseselt ei näita) viib meid välja rahandusminister Helme,” kommenteeris Twitteris Helme sõnavõttu näiteks Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, kes hiljem lisas, et haistab eriolukorra kehtestamise soovi koos kõige kaasnevaga.
