5. aprillil jõudis kätte päev, mil taasiseseisvunud Eestis esmakordselt aegus üle 80 000 võlanõude. Seda tärminit oodanud võlgnikud võivad hakata kohtutäituritele esitama avaldusi aegumise kohaldamiseks. Iseenesest ei juhtu aga midagi: kui võlgnik ise lillegi ei liiguta, ei kao võlad kuhugi.  

Aegumise taga on kümme aastat tagasi vastu võetud seadus, mis ütleb, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on kümme aastat – nüüd jõudis esimene tähtaeg kätte. 

Aeguvad eelkõige tsiviilasjades tehtud kohtuotsused. Tsiviilasjadena lahendab kohus näiteks laenulepingu, üüri- ja kommunaalmaksete või mobiilikõnede teenustasu arvete jmt tasumata jätmisega seotud vaidlusi. 

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda on kirja pannud seitse sammu, mis tuleks võlgnikul astuda, et võlast vabaneda:

1. Võlgnik esitab kohtutäiturile avalduse alates 06.04.2021. 

2. Avalduse esitaja tasub 18 eurot. Ilma tasu maksmiseta kohtutäitur avaldust läbi vaatama ei pea.

3. Kohtutäitur alustab avalduse läbi vaatamist.

4. Kohtutäitur edastab avalduse sissenõudjale. 

5. Sissenõudja nõustub või ei nõustu aegumise kohaldamisega.

6. Kohtutäitur vormistab lõpetamise otsuse ja mõistab võlgnikult välja kohtutäituri tasu VÕI teatab täitemenetluse jätkamisest. 

7. Võlgnik tasub kohtutäituri tasu ja menetlus lõpetatakse lõplikult VÕI võlgnik pöördub kohtusse.

Geenius esitas mõned täpsustavad küsimused  kohtutäiturite ja pankrotihaldurite ametikogu juhatuse liikmele Aive Kolsarile.

Kui vanad nõuded saab aegunuks tunnistada?

Täitemenetluses on nõuded alates 01.03.2001 (s.o vabakutseliste kohtutäiturite süsteemi algusest). 

Seega saavad täitmise aegumise avaldusi kohe esitada need, kelle suhtes on nõuded kohtutäiturile esitatud ehk täitemenetlus on alustatud ajavahemikus 01.03.2001 – 05.04.2011.

Aegumise tähtaeg 10 aastale viidi sisse juba 05.04.2011. Kui seni kehtis kord, et avaldus tuleb esitada kohtule, siis alates 1. aprillist 2021 jõustus seadusemuudatus, mis annab võimaluse esitada avaldus lihtsustatud korras kohtutäiturile. 

Keda seadusemuudatus ei puuduta?

Üldistatult võib öelda, et nõudeid, kus sissenõudjaks on riik, antud seadusemuudatus ei puuduta. Avalik-õiguslike nõuete täitmise aegumine on reguleeritud teiste sätetega, teiste tähtaegadega ja võlgnik ei pea avaldust esitama.

Mis kuupäevast hakkab aegumistähtaja arvestus?

Kuigi TsÜS § 157 lg 1 sätestab aegumistähtaja 10 aastat otsuse jõustumisest, on siiski olulisem  otsuse kohtutäiturile täitmiseks esitamine. 

Nimelt TsÜS § 159 lg 1 kohaselt täitmisele esitamisega aegumine katkeb ja algab uuesti. Reeglina võlausaldajad ei oota täitenõude esitamisega, kuid siiski on praktikas erandeid ning kohtuotsus võib olla täitmisele esitatud jõustumisest tunduvalt hilisemalt. 

Kuidas saab võlgnik teada, millal on menetlus alustatud? 

Kõigis dokumentides, mida kohtutäitur edastab on täiteasja number – reeglina dokumendi ülaosas paremas nurgas kuupäeva all.