Uudis

Arvamus: Eesti Panga president eksib ühes olulises asjas

Autor on Rahageeniuse portaali toimetajaFoto: Kalle Veesaar

Keskpanga president Ardo Hansson loetles täna riskijuhtimise foorumil esinedes mitmeid riske, mida II samba vabatahtlikuks muutmine endaga kaasa toob. Olemasoleva süsteemi eeliseid nimetades tegi ta aga minu arust ühe vea.

BNS vahendab Hanssoni öeldut:

Tema sõnul soodustab praegune süsteem töötamist, sest sissemaksetest sõltub otseselt inimeste tulevane pension. Tulude varjamine on aga pärsitud, sest ümbrikupalka saavatel inimestel on tulevikus pension väiksem. Kuna süsteem motiveerib töötamist ja tulude deklareerimist, soodustab see ka maksulaekumist.

Need väited on teoreetiliselt korrektsed, aga minu hinnangul praktikas ei päde. Selleks, et praegune süsteem oluliselt soosiks töötamist, peaks olema täidetud üks eeldus. Inimesed peaksid teadvustama, et nende teenitud palk on seotud tulevikus saadava pensioniga.

Siin aga on kaks probleemi. Esiteks, vähene teadlikkus oma teenistusest.

Julgen arvata, et enamik töötajaid mõtleb oma töötasust ainult netopalga võtmes. Inimene teab, kui palju ta kätte saab. Mingit seost tema kontole laekuva summa ja sellelt makstava sotsiaalmaksu ning II samba tasu ja tulevikus saadava pensioni vahel ta ei näe. Palka maksval tööandjal on loomulikult need hirmsad numbrid kogu aeg silma ees, aga palju selliseid on?

Teiseks, inimesed ei ole võimelised pensionisüsteemi sisse makstavat raha ja tulevikus selle eest saadavat pensioni kokku panema. Isegi kui nad tahaks, ei ole seda praktiliselt võimalik teha. Ma tean, sest ma olen poolteist nädalat erinevaid internetipankasid ja Pensionikeskuse kodulehte uurinud.

Pensionikeskuse päringus “Saldoteatis” sisaldub küll rida “2. samba saldo väärtus rahvapensioni määras,” aga mida see tähendab? Kas ma hakkan nii palju pensionit saama? Mis aja jooksul? Kelle poolt makstuna? Või on see ikkagi mingi indikatiivne näitaja, millega mul tegelikult ei ole midagi teha?

Esimesega neist kahest probleemist on riigil raske äkiliselt midagi ette võtta. Teine aga ei ole nii keeruliselt lahendatav – anname info sellest, kuidas minu sissemaksed mu tulevast pensionit mõjutama hakkavad, kodanikele hõlpsalt kasutusse.

Teeme lihtsad kalkulaatorid, kirjeldame näidisjuhtumeid, palume (kohustame) fondihalduritel seda infot klientidega jagada, kasvõi neid Pensionikeskusse juhatades.

II samba kliendikommunikatsiooni põld on nii kündmata, et iga vagu oleks teretulnud.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.