Suurimad säästud on neil, kes omavad ise oma kodu ilma laenuta – mediaan oli 4400 eurot. Selliste inimeste säästud moodustavad kogu Eesti leibkondade finantsvarast koguni kaks kolmandikku.
Ka neil, kellel on kaelas kodulaen, pole seis väga hull: finantsvara oli keskmiselt 3400 eurot. Palju kehvemini on finantsvaraga aga neil, kes on üürnikud – keskmiselt oli vara 800 eurot.
Nagu võib ka arvata, on sääste kõige rohkem neil, kes kuuluvad 20% kõrgeima sissetuleku teenjate hulka – mediaanina on neil sissetulekuid 9200 eurot ning neile kuulub kokku 44,7 protsenti finantsvarast. Sissetulekute madalama viiendiku keskmine netovara on aga 900 eurot ja kogu varast annavad nad 10 protsenti.
Kõige rohkem oli 2017. aastal sääste ettevõtjatel, mediaan oli 8200 eurot. Pensionärid, kellel finantsvara mediaan 4400 eurot, edastasid palgatöötajaid, kelle puhul see oli 2800 eurot. Palgatöötajad andsid samas siiski kogu finantsvarast 56 protsenti.
Finantsvarade suurim komponent olid nii toona kui nüüd hoiused ehk jääk pangakontol või hoiusel, see annab finantsvarast enam kui kaks kolnandikku.
Eesti Panga eksperdid Jaanika Meriküll ja Tairi Rõõm märkisid 2017. aasta küsitluse tulemusi kokku võttes veel, et peost suhu elavate leibkondade osakaal on Eestis umbes sama kui USAs ja euroala riikides.
Peost suhu elavate leibkondadena määratletakse neid leibkondi, kelle likviidsed varad moodustavad vähem kui poole nende kuisest sissetulekust, ehk nad tarbivad suurema osa oma sissetulekust ära ega kogu sääste. Neid on kõigist Eesti leibkondadest umbes kolmandik.