Uudis

Arvud: säästud on küll enamikel Eesti peredel, aga need on väga väikesed

Tulude ja kulude üle vaatamisest võib olla palju kasu.Foto: Pixabay

Eesti Panga andmed näitavad, et lausa kolmel neljandikul Eesti peredest on olemas säästud. Kahjuks ei ole need aga väga suured.

Võrreldes eelmiste aastatega on praegu mõnevõrra vähem peresid, kellel jääb pärast esmatarvilike kulutuste ja laenumaksete tegemist raha üle, märkis Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar keskpanga blogis.

Õnneks on perede osakaal, kellel ei jää raha üle, pikemaajalises võrdluses siiski suhteliselt madal, sest tööpuudus on siiski veel suhteliselt vaoshoitud. Keskmisest rohkem on inimesi, kellel ei jää pärast esmatarvilike kulutusi raha üle, vanemaealiste, madalama sissetuleku ja haridusega ning maa-asulate elanike seas.

Oktoobris oli ligikaudu 78% peredest finantssääste ehk samas suurusjärgus nagu paaril viimasel aastal. Keskmisest rohkem on sääste peredes, kus on kõrgharidusega inimesi ja kaks tulutoojat.

“Kuigi sääste on pisut rohkemal kui kolmel neljandikul peredest, on säästud enamasti küllaltki väikesed,” nentis Raudsaar samas.

Säästud pole suured

Kui suured siis on Eesti inimeste säästud? Geenius küsis järgi Raudsaarelt, kes ei soovinud täpseid arve avaldada, ent suunas viimati 2017. aastal läbi viidud finantskäitumise uuringu poole.

“Finantssäästude suuruse andmed väga kiiresti ei muutu. Tõenäoliselt on tänaseks Eesti perede finantssäästud natuke suuremad, aga mitte palju suuremad,” öeldi Eesti Pangast.

Leibkondade finantsvara uuringust joonistub välja, et kõikide Eesti perede mediaan – ehk sama palju on finantsvara rohkem ja vähem – oli 2017. aastal ei rohkem ega vähem kui 2800 euro jagu sääste. See tähendab, et poolel peredest on sääste alla 2800 euro.

See statistika võtab kokku kõik finantsvarad, aktsiatest pangakonto jäägini. Teist sammast statistika ei arvesta.

Suurimad säästud on neil, kes omavad ise oma kodu ilma laenuta – mediaan oli 4400 eurot. Selliste inimeste säästud moodustavad kogu Eesti leibkondade finantsvarast koguni kaks kolmandikku.

Ka neil, kellel on kaelas kodulaen, pole seis väga hull: finantsvara oli keskmiselt 3400 eurot. Palju kehvemini on finantsvaraga aga neil, kes on üürnikud – keskmiselt oli vara 800 eurot.

Nagu võib ka arvata, on sääste kõige rohkem neil, kes kuuluvad 20% kõrgeima sissetuleku teenjate hulka – mediaanina on neil sissetulekuid 9200 eurot ning neile kuulub kokku 44,7 protsenti finantsvarast. Sissetulekute madalama viiendiku keskmine netovara on aga 900 eurot ja kogu varast annavad nad 10 protsenti.

Kõige rohkem oli 2017. aastal sääste ettevõtjatel, mediaan oli 8200 eurot. Pensionärid, kellel finantsvara mediaan 4400 eurot, edastasid palgatöötajaid, kelle puhul see oli 2800 eurot. Palgatöötajad andsid samas siiski kogu finantsvarast 56 protsenti.

Finantsvarade suurim komponent olid nii toona kui nüüd hoiused ehk jääk pangakontol või hoiusel, see annab finantsvarast enam kui kaks kolnandikku.

Eesti Panga eksperdid Jaanika Meriküll ja Tairi Rõõm märkisid 2017. aasta küsitluse tulemusi kokku võttes veel, et peost suhu elavate leibkondade osakaal on Eestis umbes sama kui USAs ja euroala riikides.

Peost suhu elavate leibkondadena määratletakse neid leibkondi, kelle likviidsed varad moodustavad vähem kui poole nende kuisest sissetulekust, ehk nad tarbivad suurema osa oma sissetulekust ära ega kogu sääste. Neid on kõigist Eesti leibkondadest umbes kolmandik.

Kas koroonakriis mõjutas säästmist?

Tagasi värskete andmete juurde. Eesti Panga ökonomisti Raudsaare sõnul võib öelda, et koroonakriis on tööpuuduse kasvu tõttu hakanud Eesti inimeste säästmisvõimele negatiivselt mõjuma.

Need, kellel sissetulek aga säilinud on, säästavad ettevaatlikkuse tõttu varasemast rohkem. Samas ei ole kriis seni märkimisväärselt mõjutanud seda, miks säästetakse ja mil viisil oma finantssääste hoitakse.

Ülekaalukalt kõige rohkem hoiavad eestimaalased oma sääste pangas hoiustena. Jätkuvalt populaarne on hoida tagavaraks ka sularaha. Teised säästmisvõimalused on juba selgelt vähem populaarsed.

Börsil kaubeldavatesse väärtpaberitesse investeerimine on küll tasapisi kasvanud, kuid ei ole laialt levinud. Väärtpabereid on ligikaudu 7 protsendil peredest ja neisse investeerivad rohkem kõrgema sissetulekuga ja kõrgharidusega inimesed ning mehed, toob Raudsaar esile.

Ühisrahastusplatvormide kaudu oma säästude paigutamisest on viimastel aastatel samuti palju juttu olnud, kuid see jääb oma populaarsuselt siiski börsil investeerimisele alla.

Nende kaudu investeerivad natuke üle 2% peredest, kelle seas on keskmisest sagedamini noori ja kõrge sissetulekuga inimesi. Kokkuvõttes pole Eesti inimeste säästmisviisid viimastel aastatel palju muutunud.

Graafik: Eesti Pank

Miks aga Eesti inimesed säästavad? Raudsaare sõnul kõige enam tervise eest hoolitsemiseks – näites hambaravi, sanatoorium võioperatsioon. Peaaegu sama oluline on igaks juhuks toimetulekutagavaraks säästmine. Lisaks on populaarne laste hariduseks ja eluaseme parandamiseks raha kogumine.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.